Kaja Kallas leiab, et kui Ungari peaminister Viktor Orbán võidab 12. aprillil toimuvad valimised, siis tuleb Venemaa külmutatud varade Ukrainale andmine taas üle vaadata.
Venemaal on Belgias asuvas väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclearis külmutatud 193 miljardit eurot. Kui Venemaa külmutatud varade Ukrainale ärastamise mõttega on süvariigi mõttekodade õhutusel mängitud alates 2024. aasta märtsist, siis 2025. aasta lõpus otsustas Belgia valitsus, et Euroopa Liidu raha- ja väärtpaberituru usaldusväärsuse põrmustamiseni viiv mõte maetakse maha ning Venemaa keskpangale ja eraettevõtetele kuuluvat raha Ukrainale ei anta.
Kuna Venemaa külmutatud varade ärastamise võimalus langes ära, otsustas Euroopa Liidu ülemkogu võtta 90 miljardit eurot laenu. Ungari, Slovakkia ja Tšehhi saadi nõusse, kuna neile tehti erand, et nende maksumaksjad osutatud laenu tagasi maksma ei hakka.
Geograafiliste iseärasuste tõttu jõuab nafta Ungarisse ja Slovakkiasse pea ainult Venemaalt algava Družba (sõpruse) torujuhtme kaudu. Lisaks on Ungari rafineerimistehased ehitatud muu maailma nafatast erineva Uurali naftasegust mootorikütuste ja kemikaalide tegemiseks. Mõlemale riigile on tehtud Venemaa nafta importimiseks sanktsioonides erand.
Kuna Ungaris toimuvad 12. aprillil valimised ja Volodõmõr Zelenskõi peab Orbánit vaenlaseks, siis Ungari valitsusele kahju tekitamiseks ning nukuopositsiooni aitamiseks keeras Ukraina mööda Družbat voolava nafta jaanuari lõpus kinni. Ukraina ja Ungari naftatoru uuesti avamises kokkuleppele ei jõudnud, mille tõttu pani Orbán veebruari keskel Liidu Ukraina laenule veto, millega ühines ka Slovakkia.
Euroopa Liidu tippjuhtkond on leppinud, et Liitu mitte kuuluva Ukraina valitsus Liitu kuuluvatele Ungarile ja Slovakkiale naftakraane enne 12. aprilli ei ava. Vaatamata välisele sekkumisele Ungari sisepoliitikasse on jätkuvalt võimalik, et valimised võidab Fidesz. Kui Orbán peaks valimised võitma ja Zelenskõi naftatoru ei ava, siis kaalub Euroopa Komisjon taas Venemaa külmutatud varade ärastamist. Sellise võimaluse tõstis Kallas "lauale" 31. märtsil Kiievit külastades.
"Laen, millega me hetkel tegeleme, lepiti kokku eelmise aasta lõpus, kuid lubage meelde tuletada, et see on tegelikult plaan B. Plaan A oli külmutatud varade kasutamine. Seega võiks meeles pidada, et kui plaan B ei tööta, siis tuleb minna tagasi plaan A juurde. Euroopa Liidul on ilmtingimata vaja tagada Ukrainale rahastus, mida riik vajab Venemaa kallaletungi tõrjumiseks," rääkis kõrge esindaja Kiievis ajakirjanikele.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha kiitis Kallasele takka ja kinnitas, et Venemaa külmutatud varade ärastamist ei "tõsteta tegevuskavast välja enne kui Venemaa on maksnud Ukrainale kinni kõik sõjakahjud".
"Plaan A" kohaselt kavatses Euroopa Liit avada 210 miljardi euro liiduvabariikides külmutatud Venemaa varade arvelt Ukrainale interssivaba krediidiliini. Eriti suure õhinaga toetasid kava Saksamaa, Poola, Põhjamaad ja Balti riigid, kuna nii ei oleks pidanud Ukraina sõja koormat kandma liiduvabariikide maksumaksjad.
Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Bulgaaria avaldasid kava suhtes "tõsist muret". Belgia peaminister, kus asub suurem osa Venemaa külmutatud varadest, üritas liiduvabariikidele selgitada, millised kahjud kõigile Euroopa liidu väärtpaberi- ja rahaturgudele sellise mõtte teostumisel kaasneksid.
Belgia peaminister Bart De Wever osutas lisaks karmile reaalsusele: "Mitte keegi ei usu, et Venemaa jääb Ukrainas kaotajaks."
Asjatundjad ja ametnikud võimalust, et Venemaa külmutatud varade ärastamist uuesti kaaluma hakatakse, siiski tõenäoliseks ei pea.
Ukrainal saab sõja- ja riigi ülalpidamise raha otsa väidetavalt mais.
Toimetas Karol Kallas