Joe Biden ja Kamala Harris. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide demokraatide asepresidendikandidaadiks tõusnud senaator Kamala Harris leiab, et USA mustanahalistele tuleks hüvitada orjanduse ajal tekkinud väidetavad kahjud.

Jamaicalt pärit isa ja Indiast USA-sse elama asunud ema segaperes sündinud Ühendriikide senaator Harris andis veebruaris mustanahaliste teemadele pühendunud veebirajakirjale The Root intervjuu, milles kutsus üles hüvitama Ameerika tumeda ajaloo poolt mustanahalistele põhjustatud tuvastamata ja ravimata traumade kahjusid, vahendab Breitbart.

Allpool tsitaadid intervjuust:

The Root: Kas mustanahalistele peaks maksma reparatsioone?

Harris: Ma arvan, et mingil kujul tuleb reparatsioone maksta. Me võime arutelda, millised need olla võiksid, kuid vaadake, me räägime rohkem kui kahesaja aasta pikkusest orjusest. Me räägime ligi sajast aastast [mustanahalisi diskrimineerivatest] Jim Crow seadustest. Me räägime seadustatud segregatsioonist ja sellisest rassipõhisest segregatsioonist, mis eksisteerib täna nii paljudel tasanditel. Kahjude ja hävitustöö, mida see kõik on korda saatnud, mõistmiseks pole tehtud mitte midagi ja me näeme, kuidas kõigi nende aastate põhjustatu mõjutab meie ühiskonda veel tänagi. 

The Root: Kas te presidendina [Harris oli intervjuu andmise ajal veel üks demokraatide presidendikandidaatidest] oleksite valmis juhtima arutelu, kuidas neegritele makstavad reparatsioonid võiksid välja näha?

Harris: Muidugi ja sealhulgas diskussiooni teemadel nagu, et me peame väga tõsiselt suhtuma [mustanahaliste] diagnoosimata ja ravimata traumasse. Me peame seda võtma väga tõsiselt ja otsustama, milliseid ressursse me oleme valmis selle olukorra parandamiseks panustama. Milliseid ressursse me oleme valmis panustama kogukondadesse, et inimesed [mustanahalised] saaksid terveks ja oleksid teistega võrdsed.

Kui me oleme väidetavalt ühiskond, mis seaduse järele väärtustab võrdsust – vaadake kasvõi teisel pool tänavat asuvat Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu maja. Selle marmorseinale on raiutud "Seaduse ees võrdsed" (Equal Under Law), siis kui kõik on võrdsed; kui see on kontseptsioon, mida me väärtustame; kui me ütleme, et me nii ka teeme; et see on osa meie riigi alusväärtustest ja ideaalidest nagu võrdsus; siis me peame aru saama, et meist mitte kõik ei ole sündinud ega ela tingimustes, kus meil kõigil oleks võrdne võimalus edu saavutada. Ja teatud asjad on [meie] tumeda ajaloo tulemus – ajaloo, mis on täis kuritegusid – ja mis on juhtunud sellel maal ja me ei saa seda muud moodi heastada kui tõsiselt sekkudes.

Intervjuus rääkis Harris veel: "Mis puutub Ameerika [Ühendriikide] rassiteemasse, siis me peame väga selgelt aru saama, et pikki aastaid arutlesid inimesed teemal "kas me oleme rassijärgne ühiskond?" Mina olen sellisele küsimusele mainitud diskussiooni algusest saadik vastanud eitavalt. Ei, me ei ole [rassijärgne ühiskond]. Rass on tänaseni Ameerikas väga tähtis teema."

Harris arvas intervjuus veel lisaks, et Venemaa mõjutas rassiviha õhutades 2016. aasta USA presidendivalimisi: "[Venemaa] katsetas erinevate teemade ja erinevate valdkondadega, et välja selgitada, mis tekitab pingeid, mis kütab üles tundeid ja mis paneb Ameerika avalikkuse üksteisega võitlema. Selliseks kõige tulisemaks teemaks osutus rass. Mida see meile ütleb? Rass, rassi teadvustamine ja selle teema haldamine pole ainult osa Ameerika identiteedist, vaid see on ka oluline rahvusliku julgeoleku küsimus. Sest üks vaenulik riik – Venemaa – on aru saanud, et rassiteema on Ameerika Achilleuse kand.

Kui The Root päris Harriselt, kas tema arust on Trump rassist, siis ta vastas: "Ma ei usu, et keegi võiks jõuda mingile teistsugusele järeldusele."

Veebruari lõpus uudistekanalile MSNBC – või nagu konservatiivid seda demokraatide riiklikule keskkomiteele (DNC) ja viidatud telekanli erilisele demokraadisõbralikkusele osutades kutsuvad MSDNC – antud intervjuus ei olnud Harris rahul teatud "vikerkaare- ja muidu värviliste" poliitiliste vaadete määratlusega "identiteedipoliitika", nimetades seda "lingvistiliseks tööriistaks, mille eesmärgiks on inimeste, kes räägivad rassismist tõtt, vaigistamine."

Toimetas Karol Kallas