Kanada karmis kliimas karastunud mets- ja kodusea metsistunud ristsugutised laastavad loodust ja põlde ning ohus on Ameerika Ühendriigidki.
Kanada talunikud võtsid 20. sajandi viimastel kümnenditel ette oma toodangu mitmekesistamise. Selleks hakati kasvatama jaanalinde ja toodi Euroopast maale metssead, keda ristati kodusigadega ning peeti üle riigi, vahendab Blaze.
Loomade liha omaduste ja kasvu parandamiseks ristati Euroopa metssead koduseaga, mille tõttu arenesid välja omamoodi "supersead". Sigu kasvatati nii lihaks kui jahipiirkondades küttimiseks. Ristsugutised ei ole mitte ainult suuremad, vaid peavad lisaks paremini vastu Kanada karmidele ilmastikuoludele.
Saskatchewani Ülikooli Kanada metssigade uurimisprojekti juht Dr Ryan Brook kirjeldab olukorda: "Ökoloogia reeglid on sellised, et külma üle elamiseks on mida suurem, seda parem. Suurema kerega loomad taluvad paremini külma ja annavad neis tingimustes rohkem järglasi."
Kanada talunikud aretasid aastakümneid järjest suuremaid hübriidsigu, kuid siis kukkus pool-metssigade peekoni turg Kanadas kokku ja paljud talunikud lasid kasutud ristsugutised vabadusse. Paljud notsud pääsesid ise plehku.
Ei läinud kaua aega, kui uut tüüpi metssigade arvukus plahvatuslikult suurenes. Metssigade tiinus kestab suhteliselt lühikest aega ehk ligikaudu 114 päeva ja ühes pesakonnas on 4 kuni 14 põrsast. Emased sead on võimelised jääma rasedaks juba kuue kuu vanuselt.
Ristsugutis-sigade levikut 1,6 miljonit ruutkilomeetrit hõlmavatel Kanada preeria aladel võrreldakse rändrohutirtsudega.
Ühe isase hübriidsea territoorium võib küündida suvisel ajal kuni 300 ruutkilomeetrini.
Loomad kaaluvad keskmiselt vahemikus 50 kilost 110 kiloni ja suuremad isendid kasvavad kuni 180 kiloni. Üks siga võib joosta kiirusega kuni 50 kilomeetrit tunnis.
Kuna Kanada talved on karmid, siis õppisid valla pääsenud sead sööma kõike. Kevadeti ahmivad nad sisse tonnide viisi pardi- ja hanepoegi ning nende jaoks ei ole raske murda maha täiskasvanud valgesaba-pampahirv.
"Tänaseks on saanud selgeks, et metsistunud hübriidsead ohustavad meie valgesaba-pampahirvi, põtru ja eriti veelinde. Põllukultuuride hävitamisest rääkimata," kirjeldab olukorda Brook.
Brooki koostatud uuringus tõdetakse, et metsistunud hübriidsigu on looduses väga palju ja need väga tõhusad loomad kujutavad endast Kanadale märkimisväärset ohtu. Sigade leviku jälgimise andmed näitavad, et nad vallutavad väga kiiresti üha uusi territooriume ja tegemist on järjest tõsisemaks muutuva kriisiga.
Lisaks vilja hävitamisele ja kõige elava söömisele kannavad sead laiali erinevaid haiguseid, nagu seda on näiteks Aafrika seakatk.
Brook ennustab, et alates tulevast jaanuarist saab Kanada "supersigadest" Ameerika Ühendriikide probleem, kuna sigu on nähtud juba viieteistkümne kilomeetri kaugusel riigipiirist.
Uudisteagentuuri Associated Pressi sõnul on Kanada supersigu helikopteritelt juba nähtud Kanada–Põhja-Dakota piiril ja suur hulk liigub Manitoba provintsist Minnesota osariigi poole.
Brooki sõnul jättis Kanada võimaluste akna, mille jooksul oleks saanud sead hävitada, kasutamata. Väidetavalt aitab, et kui tappa 65 protsenti sigadest, siis populatsioon ei suurene. Samas Ameerika Ühendriikide sarnased püüdlused metssigadega osutavad, et sead kohanevad, ning õpivad jahti pidama öösiti.
Ameerika Ühendriikide 36 osariigis rändab ringi juba üheksa miljonit metssiga, kes põhjustavad põllumajandusele igal aastal kahe ja poole miljardi dollari ulatuses kahju. Näiteks suudab üks pesakond sigu süüa ühe ööga ära neli hektarit maisi.
Minnesota osariigi seadusandlik kogu tegi loodusvarade ametile ülesandeks koostada plaan, kuidas sissetungijatele vastu hakata.
Brooki sõnul tuleb hübriidsigadega olla nii jõhker kui vähegi võimalik ja kasutama peaks kõiki käepärast olevaid vahendeid.
Toimetas Karol Kallas