
Seitse aastat peale abistatud enesetapu seadustamist on Kanada nomenklatuuri seisukoht jõudmas maani, et tegemist on millegi "elustiili valiku" sarnasega ja nimetatud "õigust" pole riigil võimalik keelata kellelegi.
Steve Jobsi lesele Laurene Powell Jobsile kuuluva äärmus-progressistliku väljaande Atlantic poliitikaajakirjanik Elaina Plott Calabro kirjutas õhema raamatu mõõdus ülevaate "Kanada tapab ennast ära. Riik andis inimestele õiguse surra. Arstid näevad vaeva nõudluse rahuldamisega".
Atlantic on kümme korda aastas paberil ilmuv progressivistlik üldhuvi ajakiri. Ilmavõrgus avaldatakse sisu igapäevaselt. Paberil Atlanticut tellib ümmarguselt 550 tuhat tellijat ja koos digipoolega on sellel kuskil 1,1 miljonit maksvat klienti. 2024. aasta alguses jõudis ajakiri üle aastate taas seisu, kus Jobs ei pea selle üllitamisele peale maksma.
Progressistliku süvariigi ideoloogilise väljaande kohta on Ameerika Ühendriikide põhjanaabri abistatud enesetapu programmi (MAID) kirjeldav lugu, milles kajastatakse nii inimesi tapvate rahvatervisetööstuse töötajate, "patsientide" kui kriitikute vaateid, üldjoontes erapooletu.
Kanadas on saanud eutanaasia teenuse pakkujatest väidetavalt sama tavaline nähtus kui hambaarstidest ja ilukirurgidest. Abistatud enesetapp ei käsitleta veel päris "elustiili valikuna", kuid kui algselt oli see rangelt mõeldud inimestele, keda ootas tervislikel põhjustel vältimatu ja peatne surm, siis alates 2027. aastast saavad riigis enesetapuabi vaimuhaiged inimesed. Parlamendis levib mõte laiendada MAID teenuseid alaealistele.
Kui Calabro küsis Kanada Nova Scotia provintsi MAID teenuseid osutavalt närviarstilt Gord Gubitzilt, kas tema töö pole emotsionaalselt kurnav, vastas too, et tema jaoks on mõju täpselt vastupidine. Inimeste teise ilma saatmise "abi" on Gubitzi jaoks "energiat andev" ja "kõige tähendusrikkam töö", mida ta oma karjääri jooksul on teinud. Tema sõnul tekitab see talle midagi "õnneliku kurbuse" laadseid tundeid. "See on väga kurb, et te olete pidanud kannatama nii suurt valu. See on kurb, et teie perekonda hõlmab kurbus. Kuid meie oleme nii õnnelikud, et te saite, mida soovisite", kirjeldab närviarst oma meeleolu.
Ajakirjanik küsib, kas Kanada on saanud siis, mida see soovis? "Üheksa aastat peale abistatud enesetapu seadustamist [2016] paistab Kanada nomenklatuur hindavat MAID-i, mitte enam millegi kummalisena, vaid pea antropoloogilise muutusena: kui abistatud enesetapu tulevik pole rohkem nende kontrolli all kui füüsikaseadused, siis selle lubatavuse laiendamine pole enam reaalsus, mida valitsus valib, vaid millega tuleb nõustuda. See on lugu ideoloogia levimisest, mis juhtub siis kui riik kehtestab õiguse enne kui mõistab selle järelmite ulatust (loogika totaalsust). Kui suremise õigus (surma autonoomia) on püha, kas siis üldse kellelegi tohib keelata abi suremiseks?"
"Maailma kõige kõige kiiremini laieneva eutanaasia režiimi keskmes on patsiendi autonoomia [inimesel on õigus langetada iseseisvalt oma tervist puudutavaid otsuseid] käsitlus. Patsiendi soovidega arvestamine on loomulikult meditsiini alusväärtus. Kuid antud juhul on saanud sellest ülim õigus. Kanada MAID eestvõitlejad on saanud programmi ulatust laiendada maani, kus õigus abistatud enesetapule ei kannata enam mingisugust vastuvaidlemist ja seda põhjendatakse võrdsete õiguste, ligipääsetavuse ning kaastunde keelepruugiga. Mille tulemusena lepib Kanada üldsus igavesti laienevate enda ära tapmise õigustega ja mis omakorda on toonud kaasa olukorra, kus Kanada rahavatervisetööstus ei suuda nõudlust rahuldada," jätkab Calabro.
Väidetavalt on nõudlus MAID teenuste järele nii suur, et hulk jätab õpitud eriala sinnapaika ja pühendub inimeste teise ilma saatmisele.
Ajakirjanik kirjeldab muuhulgas arenguid, kuidas "patsiendid" peavad enne lõplikule nupule vajutamist lähedastega maha peo.
Üheks levinumaks abistatud enesetapu lahenduseks paistab olevat kujunenud vastava süstipüstoliga luusisese infusioonilahuse otse luuüdisse manustamine.
Viimased kättesaadavad andmed MAID-i "saavutuste" kohta pärinevad 2023. aastast ja toona läks abistatud surma 60 300 kandalast ehk kuskil kahekümnest surmast üks. Mida on enam kui Alzheimerist ja diabeedist tingitud surmad kokku. Quebecki provintsis moodustas see surmadest seitse protsenti, mis on suurim number maailma õigusruumide hulgas, kus eutanaasia on lubatud.
Toimetas Karol Kallas