Maailma Majandusfoorumi suure lähtestamise projekti keskmes on sidusrühmade kapitalism. Sidusrühmade kapitalism on sarnane Hiina Rahvavabariigi uue majanduspoliitikaga, mida nimetatakse dengismiks, kirjutab Karol Kallas.
Hiina Rahvavabariigi Kommunistliku Partei esimees Deng Xiaoping mõtles välja sotsialistliku majandusteooria, mille keskmes on Kommunistlik Partei ja mis samal ajal üritab olla maailmale avatud. Tema lahendust nimetatakse Deng Xiaopingi teooriaks ehk lühemalt dengismiks.
Dengismi keskmes on ametlikult neli põhimõtet
- alusideoloogia on kommunism;
- Hiina Rahvavabariigi poliitiline süsteem, mida kutsutakse rahvademokraatia diktatuuriks;
- Kommunistliku Partei juhiroll ja
- marxism-leninism ja Mao Zedongi õpetus.
Maailma üks tunnustatumaid vimmauurijaid – see on libateadusvaldkond, mille keskmes on marksistlik klassivõitlus – James Lindsay kirjeldab dengismi järgnevalt:
- Dengism on 1978. aastal alguse saanud kommunismi uusim vorm, mis sai oma nime Deng Xiaopingi järele ja mis kasutab kapitalismi fassaadi.
- Dengism on marksismi korporatistlik* vorm, kus ettevõtlus on soositud ja toimub suurte vertikaalselt integreeritud monopolide ning kartellide kaudu. Nimetatud korporatsioonidel on riigi [Kommunistliku Partei] õnnistus ja see kasutab neid varade ümberjagamisel ning oma tahte jõustamisel.
- Iga korporatsiooni keskmes on sidusrühmlased [partorgid], kes tagavad ideoloogilise kuulekuse. Sidusrühmade huvid on tähtsamad kui aktsionäride omad.
- Dengismis elavatel inimestel on õigus teenida raha, omada töökohta ja kasutada erinevaid teenuseid (pangandus, transport, sotsiaalmeedia jne) nii kaua kui nad kuuletuvad riigile.
- Kodanike tegevust jälgitakse ja nende andmeid kogutakse lakkamatult.
Sidusrühmade kapitalism
Sidusrühmade kapitalismi mõtles, vähemalt osaliselt, välja Maailma Majandusfoorumi juht Klaus Schwab, kes seletab süsteemi pikemalt lahti 2021. aastal – Covidi plandeemia tippajal– ilmunud raamatus "Sidusrühmade kapitalism: maailmamajandus, mis toimib progressi, inimeste ja planeedi heaks".
2022. aasta lõpus andis Schwab intervjuu Hiina Rahvavabariigi riigimeediale, milles leidis: "Ma arvan, et süsteemide rakendamisel peab olema väga hoolikas, kuid Hiina mudel on kindlasti väga ligitõmbav mudel päris paljude riikide jaoks."
Investopedia lühikirjeldus sidusrühmade kapitalismi kohta kõlab:
- Sidusrühmade kapitalism eeldab, et suured ettevõtted peavad teenima kõigi nendega kokku puutuvate sidusrühmade, mitte ainult aktsionäride huve.
- Sidusrühmadeks võivad olla investorid, omanikud, töötajad, tarnijad, kliendid ja laiem avalikkus.
- Ettevõte keskendub pikaajalisele väärtuse loomisele, mitte ainult aktsiate väärtuse suurendamisele.
- Ajalooliselt oli kõigi sidusrühmadega arvestamine Ameerika Ühendriikides üldlevinud vorm kuniks Milton Friedman väitis, et korporatsioonide juhid vastutavad ainult aktsionäride ees.
- Sidusrühmade kapitalismi toetajad usuvad, et kõigi osapoolte huvid on aktsionäride huvidest kõrgemal.
Kuidas sidusrühmade kapitalism tegelikult välja näeb?
- Korporatismis teenib ühispartei eriti rikaste inimeste huvisid. Vandenõude "muinasjuttude" huvilised võiksid pilgu heita jäneseurgu, mida nimetatakse "Üheks Maailmaks" (One World). Fašism on korporatismi üheks suurepärasemaks näiteks ja erinevalt levinud arvamusest on see vasakideoloogia.
- Korporatismi sidusrühmlased/partorgid on sama ülirikaste jõugu (Ühe Maailma) käsul, seda enamasti ühispartei valitsuste kaudu, maksumaksja rahast kinni makstud "vabaühendused". Nimetatud sidusrühmlased on riigiintellektuaalid (mõttekodalased, eksperdid, teadlased jne) ja igasugused rohe- ning õiguste aktivistid (n BLM, Extinction Rebellion, WPATH jne), kelle kohuseks on märatseda, rüüstada ja normaalsete inimeste ajudele käia nii kaua, kuniks Üks Maailm saab oma tahtmise.
- Nii, nagu Hiina Rahvavabariigi suuremates ettevõtetes on parteikomiteed, on lääne pisutki suuremates ettevõtetes, asutustes ja institutsioonides võetud tööle DEI (mitmekesisus, õiglus, kaaamine), SDG (jätkusuutliku arengu eesmärgid) ja ESG "eksperdid", kes valvavad, et juhid ja töötajad oleksid kuulekad ühispartei ideoloogiale, mida kokkuvõtlikult võib nimetada progressiusuks.
- Kui Hiina Rahvavabariigis kontrollib vertikaalselt integreeritud suurettevõtteid Kommunistlik Partei, siis läänes kuulub suurem osa varadest väga väikesele grupile eriti rikastele inimestele ja fondidele-varahaldusettevõtetele, mille juhtid on üle maailma väga mõjukad (n Larry Fink). Näiteks suuremad pangad, tehnoloogiaettevõtted, sõja-, ravimi- ja toiduainetetööstused jne kuuluvad kas otse või kaudselt varahaldusfirmadele, nagu Blackrock, Vanguard, UBS, Fidelity jne. Eriti maruline varade koondumine osutatud tippu ja tavainimeste vaesumine toimus Covidi plandeemia ajal.
- Tehnoloogiaettevõtted koguvad lakkamatult kõigi inimeste, kes kasutavad ilmavõrku ja mobiiltelefoni, kohta kõikvõimalikke andmeid. Neid jagatakse julgeolekuasutustega.
- Marksism, sotsialism, kommunism, fašism, natsionaalsotsialism, sotsiaaldemokraatia, dengism jne on kõik progressiusu (progressismi) erinevad harud elik sektid. Progressiusu keskmes on dogma, et seni, läbi ajaloo on inimkond teinud kõike valesti. Teaduse ja tehnika revolutsiooni tulemusel, alles peale Karl Marxi, on inimkond saanud piisavalt targaks, et teha kõik õigesti. Selleks, et teha kõike õigesti, läheb vaja uut maailmakorda ja uut inimest (Üks Maailm). Uue maailma saab ehitada ainult vana varemetele ehk hävitada tuleb rahvused, kultuurid, riigid, keskkond, kõikvõimalikud sotsiaalsed lõimed jne. Sõda naiste ja vähemuste "õiguste" eest – vimmakultus – pole midagi muud kui "vana hea" klassivõitlus.
- Nagu Hiina Rahvavabariigis, puudub korporatistlikus ühes maailmas võimude lahusus. Ameerika Ühendriikides pole võimude lahusus suuresti tänu Donald Trumpi moodi juhitud demokraatia "tööõnnetusele" ja tema nimetatud kahele konservatiivsele ülemkohtunikule veel päris kadunud, kuid Euroopa Liidus õigusriiki enam pole. Kõikide liikmesriikide põhiseadused kirjutavad, et kõige tähtsamaks seaduseks on antud riigi põhiseadus ja riigivõimu kandjaks selle rahvas, kuid ometigi märatsevad Euroopa Kohtud nende kallal, kuidas parasjagu pähe hakkab. Seda kõike ühispartei valitsuste lahkel loal. Euroopa Kohus kiusab koos Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga Ungarit ning teisi natukenegi konservatiivsemate valitsustega riike. Covidi režiimiga rikuti rämedalt inimeste põhiõiguseid ja meditsiinieetikat, kuid kohtud on selle kõik heaks kiitnud. Eestisse tulles siis põhiseadus kirjutab, et "kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele". Eestis andsid kohtud Covidi modRNA süstirežiimile heakskiidu. Ühispartei valitsus rikub kõikmõeldavatel viisidel kirjutatud ja kirjutamata demokraatia alusreegleid, kuid kohtusüsteemi arust on see hea ning õige. Riigikohus, mis peaks olema Eesti kohtusüsteemi tipp, küsib kahtluse korral Euroopa Kohtust luba, milliseid otsuseid see langetada tohib. Riigikogu on kummitempel, mis täidab Urr teab kelle käske. Põhiseadus kirjutab, et valimised on ühetaolised ja toimuvad ühel päeval, kuid riigikohtu arust on ühetaolised nii kontrollimatu e- kui paberil hääletamine. Miljon asja lisaks.
- Korporatismi, ühispartei ja progressiusu parimaks tõestuseks on raev ja kurjus, mida poliitiline nomenklatuur rakendab päriselt konservatiivsete parteide vastu. Kui Saksamaa CDU poliitilist programmi uskuda, siis peaks see olema Alternatiiv Saksamaale loomulik liitlane, kuid see on ühes paadis pigem vasakäärmuslaste ja rohelistega. Sama toimub Eestis Isamaa ja EKRE puhul. Kui Sotsiaaldemokraatide suurimaks loomulikuks võistlejaks peaks olema E200, siis kogu selle jõud läheb ometigi EKRE materdamisele. Läbi taasiseseisvumisaja on ühispartei rahvaesindajad liikunud põhimõttelagedalt ja sujuvalt ühest parteist teise ning ajaloo üks suuremaid saadikuvahetusi leidis aset alles hiljuti.
- Nagu Hiina RV majandus on tsentraliseeritud (KP kontrollib kõike) ja seda raamivad viisaastakud, on ühe maailma ühispartei plaanimajanduse aluseks roheminek ning seda suunavad erinevad tegevuskavad (Agenda 2030 jne).
*Korporatism: suurte ettevõte ehk eriti rikaste inimeste ja nende poolt ära ostetud poliitikute võimusüsteem.
Sõnaveeb annab "korporatismi" vasteks: "Ühiskondliku ja poliitilise organisatsiooni normatiivne teooria, mille kohaselt saab ühiskonna huvid koondada piiratud hulka valdkondadesse ja nende kohase esindamisega tagada heatasemelise alt üles sisendi ja avaliku võimu tagasiside. Demokraatias valitud huvirühmade pikaajalised institutsionaliseeritud suhted riigivõimuga. Põhijooneks on riigivõimu ja (valitud) huvirühmade vastastikune õiguste ja kohustuste respekteerimine, mis võib avalduda ka kirjalike raamlepingute või sotsiaalsete paktide vormis. Erinevalt pluralismist mängib valitsus siin jõulisemat rolli, orkestreerides huvirühmade osalemist poliitilises protsessis. Näiteks kutsealade esindatusel põhinevad parlamendi ülemkojad või valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kolmepoolne koostöö majandus- ja sotsiaalpoliitikas 20. sajandi keskpaigast edasi."