Peagi toimuval konverentsil süvenetakse otsedemokraatia võimaluste taastamisse Eestis

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) korraldab 27. veebruaril Rahvusraamatukogus konverentsi, mis kannab pealkirja “Kas Eesti on demokraatiaks valmis?”.

Konverentsil vaagitakse lähemalt küsimusi, mis seonduvad demokraatia olukorraga Eestis ning otsedemokraatia taastamise võimalustega. Konverentsi korraldajate sõnul valitseb praegu vastuoluline olukord, sest põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas, ent ometi puudub rahval ehk sellel, kes peaks olema kõrgeima riigivõimu kandja, vahetu võimalus osaleda ühiskonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on tähelepanuväärne, et asjad ei ole alati nõnda olnud. “Paljud inimesed ei ole kunagi teadvustanud, et 1920. ja 1933. aasta põhiseadustega oli Eesti rahvale tagatud õigus algatada rahvahääletusi, ent see õigus võeti 1934. aasta riigipöördega rahvalt ära ning seda ei ole siiani tagasi antud,” selgitas ta probleemi tagamaid.

Vooglaiu hinnangul on praegusel ajal, mil paljud inimesed tunnetavad, et parteid on rahvast võõrandnud, oluline küsida, kas ilma rahva võimaluseta osaleda vahetult oluliste otsuste langetamises saab üleüldse põhjendatult rääkida Eestist kui demokraatlikust riigist.

“Kui Eesti rahvas on tegelikult Eestis peremees ehk kõrgeima riigivõimu kandja, siis peab rahval olema võimalus võtta vajadusel olulised otsused vastu ise. Mina olen küll veendunud, et rahvas ei vaja parteide näol justkui lapsehoidjaid, kes langetaks kõik otsused rahva eest.”

Kas Eesti on demokraatiaks valmis3 copy

SAPTK juhatuse liikme Markus Järvi sõnul on veerand sajandit pärast Eesti iseseisvumise taastamist igati kohane küsida, kas aeg ei ole küps anda rahvale iseotsustamise õigus tagasi ning taastada demokraatlik õigus algatada rahvahääletusi seaduste muutmiseks ja kehtestamiseks.

“Rahvahääletusõiguse taastamine pole mitte midagi muud kui väärika ja vastutustundliku kodanikkonna kool. Alles siis, kui meil on rahvahääletuse õigus, saab iga vabatmees ja aus emand tarvidusel rusika lauale lüüa ja öelda: “Nii need asjad minu riigis kohe mitte ei lähe. Me peame koonduma ja kaitsma oma õigusi!” Rahvahääletusõigus kuulub vabade kodanike elementaarsete demokraatlike õiguste juurde ja jutud rahva haigusest tuleb endalt maha raputada ning jätta minevikku,” ütles Järvi.

Küsimus otsedemokraatia võimaluste taastamisest on viimasel ajal tavapärasest rohkem avalikku tähelepanu saanud. Põhjaliku temaatilise artikli avaldasid Postimehes ajaloolased Jaak Valge ja Kaja Kumer-Haukanõmm, kes toonitasid, et nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on väga raske eitada dedemokratiseerumise märke ning et otsedemokraatia elementide tasakaalukas rakendamine ei ohustaks, vaid täiendaks esindusdemokraatiat.

“Rahvaalgatusõigus pole küll mingi imemeetod, kuid see võib kutsuda poliitilise eliidi korrale ja liimida laguneva ühiskonna taas kokku,” kirjutasid ajaloolased rahvahääletuse õiguse rahvale tagasiandmise põhjendatust selgitades, lisades, et rahvaalgatuse taastamine Eestis kaasaks otsustamisse enam ühiskonda ja aitab niimoodi kaasa tugeva kodanikuühiskonna kujunemisele, mille vajadusest on kõik poliitikud innukalt pikka aega kõnelnud.

Konverents algab 27. veebruaril kell 11.00 ning vältab õhtul kella 18-ni. Konverents toimub eesti keeles ning seal astuvad ettekannetega üles mitmed tuntud ja hinnatud mõtlejad, nagu Tõnu Lehtsaar, Priit Hõbemägi, Henn Käärik, Veiko Vihuri, Jaak ValgeAndro Roos, Kaja Kumer-Haukanõmm, Kalle Pilt, Aleksander Laane ja teised. Samuti tutvustatakse konverentsi raames tulemusi, milleni jõuti küsitlusega selle kohta, kui suur osa Eesti ühiskonnast pooldaks rahvale rahvahääletuse algatamise õiguse tagasiandmist.

Lisainfo konverentsi kohta on kättesaadav aadressil rahvahääletus.ee.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!