Eesti on üks neid Euroopa riike, kus loomulik iive on negatiivne. Foto 2014. aasta üldlaulupeost: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

Euroopa rahvastik vananeb, paljudes riikides – sealhulgas Eestis – on loomulik iive negatiivne ja isegi eeldatav sisseränne ei suuda troostitut demograafilist tulevikku helgemaks muuta, kirjutab portaali MercatorNet toimetaja Michael Cook värske uuringu valguses.

Tuntud demograafiaajakirjas Population and Development Review avaldatud värske uuringu kohaselt sureb Euroopas rohkem inimesi kui sünnib.

Uurijad tuvastasid, et seitsmeteistkümnes Euroopa riigis sureb rohkem inimesi kui sünnib (s.t loomulik iive on negatiivne), sealhulgas kolmes kõige suurema rahvaarvuga Euroopa riigis: Venemaal, Saksamaal ja Itaalias. Seevastu Ühendriikides ületab sündide arv mõnede eranditega olulisel määral surmade arvu (loomulik iive on positiivne).

“Negatiivne loomulik iive on Euroopale palju iseloomulikum kui USA-le, sest Euroopa populatsioon on eakam, sündimus madalam ja seal on vähem fertiilses eas naisi,” selgitavad demograaf Dudley Poston ja tema kolleegid Texas A & M-ist. “Negatiivne loomulik iive valmistab poliitikutele tõsist muret, kuna see nõrgestab konkreetse piirkonna demograafilist vastupidavust, vähendades tema majanduslikku suutlikkust ja konkurentsivõimet.”

“Näiteks 2013. aastal sündis Texases üle 387 000 lapse, kuid suri üle 179 000 inimese,” märgib Poston. “Ühendriikides on ainult kaks osariiki, kus surmade arv ületab sündide arvu – need on Lääne-Virginia, kus kaevandatakse sütt, ja Maine’i osariik, kus tegeldakse metsandusega.”

Mainitud uuring keskendub negatiivse loomuliku iibe domineerimisele ja dünaamikale Euroopa ja USA maakondades või nende ekvivalentides 21. sajandi esimesel kümnendil (2000–2009). Selle tulemused näitavad, et Euroopa 1391 regioonist 58 protsendis ületab surmade arv sündide arvu, USA 3141 maakonna puhul on vastav näitaja 28 protsenti.

Uurijad leidsid, et surmade arv ületas sündide arvu enamikes Saksamaa piirkondades, Ungaris, Horvaatias, Rumeenias, Bulgaarias ja Tšehhis, samuti Rootsis ja Balti riikides. Lõuna pool ilmnes negatiivne iive enamikus Kreeka, Portugali ja Itaalia piirkondades.

Kuigi Euroopas esineb negatiivset loomulikku iivet, näitavad tulemused, et see pole nii igal pool. Loomulik iive on positiivne (s.t sündide arv ületab surmade arvu) Iirimaal, Küprosel, Islandil, Liechtensteinis ja Luksemburgis. Loomulik positiivne iive on omane ka paljudele Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Norra piirkondadele.

USA-s sureb rohkem inimesi kui sünnib iseäranis alal, mis ulatub põhja-lõuna suunas mõlemast Dakotast läbi Nebraska, Kansase ja Oklahoma kuni Texase keskosani. Poston ja tema kolleegid märgivad, et negatiivne iive on iseloomulik piirkondadele, kus peamiselt tegeldakse põllumajandusega ja kust noored täiskasvanud välja rändavad. Samuti võib negatiivset iivet täheldada piirkondades, kuhu siirdutakse pensionipõlve pidama ja kuhu tuleb vanemaealisi inimesi pidevalt juurde: Floridas, Arizonas ja Texases. Teised osariigid, kus surmade arv on sündide arvust kõrgem, on Põhja-Dakota, Montana, Maine ja Lääne-Virginia. Paljudes teistes USA osariikides on negatiivne loomulik iive väike, kui seda üldse esineb.

Muutused populatsioonis on paljuski seotud asukohaga, kuna nooremaealised inimesed lahkuvad kõrvalisematest paikadest ja püüavad linnades leida uusi võimalusi. “Uuring näitab läbivalt, et USA-s kipub negatiivne loomulik iive olema kõrgeim maapiirkondades ja madalaim linnastunud asumites. Peame ootuspäraseks, et samasugune muster tuleb esile ka Euroopas,” kirjutavad demograafid.

Nimetatud uuring on üsna märkimisväärne USA presidendivalimiste kontekstis, kus tähelepanu on koondunud immigratsiooni küsimusele. Uurijate arvates toob negatiivse iibega piirkondadesse uut elu hispaaniakeelsete inimeste sisseränne:

“Negatiivse loomuliku iibega USA maakondade tulevik ei ole täiesti troostitu. Hispaaniakeelsete migrantide sissevool paljudesse „uuteks sihtkohtadeks“ kujunenud maakondadesse on kahandanud tõenäosust, et seal muutub iive negatiivseks. Hispaaniakeelsete migrantide seas on palju fertiilses eas noori täiskasvanuid ning see asjaolu koos suurema sündimusega põhjustab tõenäoliselt sündide arvu ebaproportsionaalset kasvu, tõstes sündimuse määra.”

Kuid Euroopas – välja arvatud Iirimaal, kuhu toimub sisseränne Ida-Euroopast sarnaselt immigratsiooniga Kesk-Ameerikast USA-sse – on väljavaade tõesti troostitu:

“Euroopa rahvastik on isegi eeldatavat immigratsiooni arvestades märkimisväärselt eakam kui USA elanikkond praegu või lähitulevikus. Euroopa naistest on vähem kui 15 protsenti nooremad kui 15-aastased – USA-s on see näitaja 20 protsenti. Seda ja jätkuvalt madalat sündimust, noorte naiste arvu kahanemist ja elanikkonna vananemist arvesse võttes on tõenäoline, et negatiivne iive on Euroopas erakordselt kõrge ka tulevikus. Neljakümne viiest Euroopa riigist kaheksateistkümnes kahaneb elanike arv või juhtub see enne aastat 2030, sest suremuse ja väljarände tase ületab fertiilsuse ja sisserände taseme.”

Tõlkinud Veiko Vihuri

Artikkel ilmus portaalis MercatorNet.