Endine majandusministri nõunik, ettevõtluse nõustaja ja poliitik Kersti Kracht seletab lahti, kuidas 400 miljoni eurone seni teadmata sisuga riigieelarve tulurida muuta päris tuluks.
Sotsiaalmeedia postituses väidab Kracht, et tema on Eesti tänavuse riigieelarve eripärad enda jaoks lahti mõtelnud. Ta pakub oma abi tänaselegi Mart Võrklaevale.
Toome Krachti postituse tervikuna lugejateni. Teksti sõnakasutust loetavuse huvides pisut kohendatud.
Välja mõtlesin: see rida seal eelarves, kus on 400 miljonit ja ei ole kirjas, kust raha tuleb.
Kuna ma olen olnud rahandusministri nõunik, siis pakun nüüdki oma abi.
Kohe selgitan. Minu poole pöördus üks proua, et tema laps õpib majandust gümnaasiumis ja talle anti kodused ülesanded loobumiskulu kohta. Kuna mina olen õppinud majandust nõuka (NSVL) ajal ja läänelikust mikro- ning makroökonoomikast ei teadnud me midagi.
Kes tahab teada loobumiskulu/-tulu kohta, siis internet on seda paksult täis, kõik võivad ennast harida.
Kui valitsus LOOBUKS (Krachti suured tähed) selle 400-miljonilise eelarve rea tõttu reaalse/päris maksu kehtestamisest, mille tõttu majandus hakkab üüratult kasvama, mille tõttu riigieelarvet tabab ülelaekumine, siis uut maksu ei olegi vaja. Kuna nii pikk selgitus riigieelarve reale ei mahu, siis tuleks sinna kirjutada LOOBUMISTULU. Maksu mitte kehtestamisest tekib paratamatult 400 miljonit ja selle eelarve rea nimi on LOOBUMISTULU.
Võrklaeval ja Kaja Kallasel ei ole mõtet seda lugeda, see on nende jaoks jube keeruline, aga rahaminni poisid saavad aru küll.
Toimetas Karol Kallas