(:)kivisildnik Foto: Karol Kallas

Midagi halekoomilisemat on raske isegi kõige luupainajalikumas pohmellis ette kujutada. Kaja peaministriks, Kaja Euroopa aasta liberaaliks, Kaja endiselt vabaduses. Kellel veel ei ole Euroopa alus- ja põhiväärtustest selget arusaamist, siis nüüd on see kerge tulema. 

Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.

Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:

  1. Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk. 
  2. Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
  3. Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.

Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole. 

A. Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks

Midagi halekoomilisemat on raske isegi kõige luupainajalikumas pohmellis ette kujutada. Kaja peaministriks, Kaja Euroopa aasta liberaaliks, Kaja endiselt vabaduses. Kellel veel ei ole Euroopa alus- ja põhiväärtustest selget arusaamist, siis nüüd on see kerge tulema. 

"Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on tugevalt seisnud liberaalsete väärtuste eest. Auhinna laureaadi kuulutas välja Belgia peaminister Alexander De Croo." See De Croo ilmselt ei ole pesuehtne lurjus ega idioot, vaid hingetu bürokraatiamasinavärgi heldelt õlitatud mutrike. Ta ei mõtle seda, mida ta ütleb, loeb lihtsalt paberi pealt ette ja unustab kogu loo, töö on selline.

Millised on need liberaalsed väärtused, mille eest va Kaja Kallas tugevalt seisab? Esimesena meenub valetamine, totaalse põhk, mida ta näost välja ajab, rääkigu ta siis sellest, et maksud ei tõuse või oma pereärist terroristliku riigiga – Venemaa on ju terroristlik riik, eks ole? Valetamine on seega fundamentaalne liberaalne väärtus, nii nagu ka terror. On-on. 

Ma lisaksin siia ka e-valimiste müstilise häältesaagi, edukalt läbitud kaporatuuri riigipöörde ja laulurahva sundsüstimise eriti ohtliku solgiga ning totaalse majandusliku hävingu nagu ka lõbusad spekulatsioonid lihtsameelsete talupoegade elektriga. See, head sõbrad, ongi liberalism. Tunnustatud ja austatud liberalism, mis on eeskujuks kogu islamiseeruvale homoeuroopale.

Homoasjanduse ja sõjaõhutamise oleksingi peaaegu unustanud, täiuslik liberaal aitab ühel ajal nii ukrainlasi kui vante, siin on tõesti tunda sallivuse vaimu ja avatud ühiskonna kopituse haisu ja kõike seda, mis lõpeb nii nagu see planeeritud oligi, ennenägematu massiimmigratsiooni ja samaaegse väljasuremisega. Liberalismi ja selle väärtuste pilt on meil nüüd üldjoones ees. 

Päris uhke on sellist auhinda ja tema laureaati vaadata – ikkagi Euroopa meister valetamises, homoseksualismis, massiimmigratsioonis, süstimises, väljasuremises ja vaesuses. Täpsustuseks olgu lisatud, et nii vaesus kui homoseksualism on selles kontekstis läbinisti rohelised, aga ka punased ja kommunistlikud.

Vaata, sa roojane Euroopa, ütle mulle, keda sa auhindad ja ülistad ning ma ütlen sulle täpselt, milline kaabakas sa oled. Täiu täis ja ilma püksata, nagu vanasti diagnoositi, nüüd tuleb lisada vaid niipalju, et täid on peolaua ehteks koos prussakate ja muude kliimamhõrgutistega. Kõik see mõistusevastane klounaad ajaks täiesti hulluks, kui see ei oleks nii naljaks hale ja etteennustatav.

Keerake veel vinti üle, sülitage veel rohkem viimastele mõistlikele inimeste näkku, siis see teie Euroopa ja liberaalne homoparadiis hakkab neile lõpuks meeldima, meeldib kui kõige absurdsem palagan läbi aegade. Tülgastav ja perversne meelelahutus, saaks seda ainult kaugemalt vaadata. Jälk. 

Õnneks režiim püsib kindlalt savist kanajalgadel, just nägin kuskil küsitlust, mille kohaselt enamus vastanutest toetas vaenukõne kriminaliseerimist. Kõik on hästi, peale selle, et mõni minusugune räägib halvasti, aga kohe on ka sellega korras ning liberalismi sõjapäike ei kustu ka saabuvas orjaöös.

Tõesti, tõesti, auhinnad on hea märk sellest, et jälle ühel globalistide kupjal kumab vastutusrikas töökoht pangandussektoris. Mart Laar sai ka auhinna ja oli veel äsja pangas peaspetsialisti laadne toode. Kõiki panku ei saa vene rahade pesemise eest kinni panna, üks pank peab ikka alles ka jääma. Selles viimases pangas siis saabki laureaat tööd ja hallinevat pead murda pärast auhindu ja kõike seda. Jõudu tööle. Au tööle. Ei mingit laisklemist isegi vanuigi.

B. Sujuv ülelibisemine muust mustusest

Oli kurnav luulunädal, mõnigi luul sai surmahoobi. Ekspresdent Kaljulaid lahkus ka mingist terroristliku riigiga aetavast energiaärist. Sai lõpuks aru, et inimeste tapmine on halb ja mõrvarite gaas ei sobi kallimalt edasimüümiseks, eriti suure südamega robotiseksistile. Enne arvas, et on hea, nüüd luulud hajusid ja sai aru küll, et tegelt on ikka halb.

Ei tea kas maksab raha tagasi ka? Paha raha ju. Tavaliselt saavad kulla-, raha-, musta pleki- ja gaasipesijad oma tegevuse jõledusest aru alles siis, kui mustus päevavalgele tuuakse. Ei huvita, mis tegelikult juhtus, ei ole huvitav. Mitte kedagi ei huvita nomenklatuuri mahhinatsioonid, vereraha skeeme ilmub meie vaatevälja vähe ja needki vähesed juhtuvad pigem hiljem kui varem. 

Sõda käib juba kauem kui poolteist aastat, eetiline mõte ei jõua kuidagi ajaga sammu pidada, liigub tõe poole ehk sentimeeter kümnendis, lõpuks siiski mõnel midagi juhtub. Tööõnnetus, mis teha. Kahju inimesest, kobab teine kogu sõjaaja mortaalses pimeduses, ei tule talle appi õilis riigieetik-prohvessor ega hingehoiu atleet Annika Laats. See luul siiski kuidagi hajus, heh, haub selles mõõdukalt paksus kolbas kunagi midagi veel.

Va peaministri küljeluu, va transiidiärimees, kes on üldsusele tuntud kui terroristliku riiki legeerimata plekiga varustav isik, kannatas kohutavalt. Tema kõrgeaususe kannatused olid hingelist laadi, seega on transiidil hing, mida on hea teada ja edaspidi arvesse võtta. Kannatused põhjustas keegi, kes kuskil midagi transiidiärimehe või tema sobingute kohta ütles.

Mis juhtus täpsemalt, ei hakanud uurima, ei taha lugupeetava piinu kuidagi suurendada, kui ikka on pahasti öeldud, siis mina kui hea inime seda kohe kindlasti ei loe. Millegipärast meenub hetkel lasteraamat "Sirli, Siim ja saladused", kus keegi äbarik ja armetu kurjategija magas maanteekraavis, möödajalutav põder astus talle näo peale ja suurendas mehikese kannatusi veelgi.

Ära ole põder, ära suurenda kurjategijate kannatusi, neil on niigi raske, selline on minu moto, võin seda ka teile rentida. Jube kui palju on viimasel ajal hakatud kannatama, hirmus palju kannatatakse. Väga raske on nii kirjanike liidu esimehel kui ka kojamehel. Neil ilmselt ei ole hinge, sest politsei ei tuvastanud hingepiinu, küll aga tehti trahvi ühele luuletajale ja ajaloolasele, kes heiskasid kirjanike maja seinal oleva stalinisti, alkohooliku ja küüditaja jubeda lõusta kõrvale okupatsioonivõimude lipu, selle okupantide lipu, millel on vähem tähekesi kui teisel.

Lipp häiris kolmandaid isikuid, tehti trahv. Kõik see on kaunis jube ja kurjakuulutav. On muidugi mõistetav, et ärimeestel ja esimeestel on kas hing või kui pole hinge, siis on vähemalt häired ja neid inimkonna pärle on kutsutud ja seatud nende hinge- või hingetuse hädas abistama erinevad jõustruktuurid. Ülikutel on omad seadused. Neil on kas hing või siis kui pole nii kallis mudel, vähemalt on hingevalmidus, nii nagu on odava otsa autodel raadiovalmidus.

Solvumisprivileeg on nüüdsest Harju tn 1 pretsedendiga antud ka kojameestele, loe: laiadele massidele ja lihtrahvale ja see teeb murelikuks. Ärme oleme terminoloogias liiga kinni, kas on häire või hing, inimesel on ju ikkagi paha olla ja ta vajab riigi abi. Ja nüüd pakub riik seda abi kõigile, enam ei kaitsta ainult Tarandit või nokulaulu tädile vaid ka sulle, tavaline tööinimene, kojamees, puuraidur, voorimees, öördaja, amm, madrus ehk kangur, miks mitte ka pikaajaline töötu.

Nüüd läheb andmiseks, kui kedagi midagi häirib, siis ohohooo. Hoia oma piip ja prillid, nagu ka hing. Koos vaenukõneseadusega, mis on siiski mõeldud eelkõige dissidentide ohjendamiseks, seda tõestavad erinevad liberaalsed kohtupraktikad, saab siin nüüd veel palju rohkem absurdihuumorit, suvalistel tüüpidel saab elu põrguks teha, sest tarka teekäijat häirib ju absoluutselt kõik.

Riigieelarve mõistagi kosub, trahve lubati tõsta, oli selline plaan, lehes kirjutati. 

INVAKATEGOORIA

Lubage siinkohal õnnitleda kõiki, kes pole liberaalse demokraatia ajukahjustava surve all veel päris lolliks läinud. Väga sageli kuulen ma viimastel aegadel lauset, mis algab nii: "Ainus võimalus mitte hulluks minna on…"

Leidkem igaüks endale võimalus, mis aitab mõistust säilitada – olgu selleks loodus, pere, klassika või filateelia. Kõik need peaministrid, ärimehed, ekspresidendid ja esimehed on lihtsalt tervistkahjustav porukas. Nende tegemisi ja sõnavõtte suures koguses looduses ei esine, organism ei ole seninägematuks totrusekoormuseks valmis ja puruneb. 

Meid ei ole loodud eluks hullumajas, meid pole selleks disainitud ja me läheme katki. Sellepärast ma juba pool päeva vaatangi tuules õõtsuvaid kaseoksi. Soovitan.