Ja kui ka oleks majanduslangus 2% või 12%, kas siis pikk kovid, kliima ja puutin kaovad kuskile ära? Vot ei kao. Kõige selle vastu aitab aga uus ja veel kallim vaktsiin. Loodan, et seda eluvett ostetakse igale kodanikule vähemalt 30 surakat. Ja kui teadus ka ei aita, kuidas saab siis majanduskasv aidata või majanduslangus kahju teha, pole võimalik. Majanduslanguse luul on küll kergekujuline, aga seda häirivam.
Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.
Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:
- Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk.
- Veendumuslik – haigKui 2021. aasta esimeses pooles maksti toimetulekutoetusteks üheksa miljonit eurot, siis tänavu samal perioodil kulus selleks juba 25 miljonit. Ka toetuse saajate arv on tunamullusega võrreldes kahekordistunud, tõustes tänavu ligi 70 000 leibkonnale.e mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
- Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.
Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole.
A. Swedbank: Ameerika elektriluulud ei oma uudiseväärtust
Liitlane on meil suur ja tema luulud pole sugugi väiksemad, sundmõtted homodemokraatia ja vaippommitamise imettegevast mõjust on meile ammu tuttavad, ka maheelektri luuludes pole midagi uut, ometi üllatavad väärastunud ideed vahel oma koomilise, otse groteskse juhmusega.
Avalikkuse ette on toodud ameerika roheunelma järjekordne nurjumise lugu, kusagilt San Francisco ja Los Angelese vahel asuvalt tühermaalt, nimelt asub seal vabaduse kontinendi kõige suurem Tesla autode laadimisjaam. Laadigu, kes neid keelab, poleks nagu midagi eriti keerulist.
Aga võta näpust, laeks küll, kui oleks elektrit, alati muidugi ei ole ja siis põksub silma alt ära varjulises kohas diiselgeneraator ja teeb rohetöö ära nii hästi kui oskab. Ettevõtja lubas klientidele küll lahkesti roheelektrit, aga loodame et diisel on kas roheliseks värvitud või rohelises tünnis või kuidagi teisiti, aga ikkagi hästi.
Tuleb ainult kadestada elektriautode suure südamega piloote, eks ühest linnast teise kimades kiruvad alatuid diisel- ja bensiiniautosid ja nende juhte, kes tõid maailmalõpu maale möödunud jaanipäeval, oh kuidas me selle preili Thunbergi ja tema ilmeksimatu kliimateadlase poolt välja arvutatud maailmalõpu all kannatasime, mõeldagi ei taha.
Oma kogemustest võin kinnitada, et elu on tõesti pärast maailma lõppu veel halvem kui ta oli enne seda. Ainult jama, ainult totrus, oli mis oli, aga vähemalt Gazas tapeti siis lapsi kaunis mõistlikes kogustes. Laste puudust muidugi planeedil ei ole, aga ikkagi. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Luuluteema on ikkagi olulisem kui sotsiaalseks konstruktsiooniks osutunud maailma lõpp ja nn kliimateadus. Teadlased, nagu ka maailmalõpud tulevad ja lähevad, luulud jäävad. Kui luul aitab ühel inimesel mõnusa tundega planeeti saastada ja teisel saastamise läbiviimiseks vajalikku kallist aparaati müüa, siis on kõik pigem hästi kui halvasti.
Inimene on ikkagi kõige tähtsam sotsialistlik komponent, ja kui ka planeet rüvetatakse, mida tehakse niikuinii, las siis lihtsameelne liitlane põletab diislit ja laseb maasse auke kaevata ja saasta laiali laotada – peaasi et luul hoiab ta kerges positiivses toonuses, muidu ta variseks kokku ja meie kaitsevõime koos lugupeetavaga, ikkagi liitlane.
Seega tõstame pitsikese diislit Eesti Vabariigi sõltumatuse ja iseseisvuse terviseks, sest maheluul on meie liitlase vaimne liitlane. Ja asi on ikkagi kiiva kiskumas, sest lehed kirjutavad, et tibla tuleb meile kallale, kas ta siis võidab või kaotab Ukrainas. Vahet pole. Ei teagi siis nüüd, kas aidata rohkem kaasa võidule või kaotusele?
Mõni kõiketeadev taro või saks, peaks ikkagi välja rehkendama, kas Eestile on parem kaotanud ja frustreeritud tibla meeleheitlik kallaletung või võidujoovastuses vandi poolpurjus üllatusrünnak, üllatus ehk talle endalegi. Ent kui liitlase luulud on tugevamad vene karu pehmekeelsest mõminast, siis oleme me ikkagi päästetud.
B. ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Avdijivka ja Bahmuti suunal
Absurd, soovmõtlemine, mullis elamine, puutini jutupunkti mälumine – midagi nad ei jätka, pole alustanudki. Suund puudub täielikult. Olles lugenud sõjanduseksperte, analüütikuid, tippluurajaid ja kõige liberaalsemaid poliitikuid ning režiimile ustavaid propagandiste, võin kindlalt väita, et vant pole mingit pealetungi alustanud, veel vähem seda jätkanud.
Ei ole võimalik, ilma mürskudeta, ilma rakettideta, ilma moraalita, ilma kindralite ja ohvitserideta, ilma tankideta, mis said juba jõuluks otsa, ilma alukate ja jalanartsudeta, näljas ja maha tapetuna ei ole võimalik isegi telekast Vremjat vaadata, pealetung ei tule meile teada antud informatsiooni valguses kõne allagi.
Tegemist on mingi arusaamatusega, keegi võib seal kedagi muidugi rünnata, aga kindlasti mitte Vene armee Ukraina positsioone. Ehk on tegemist haleda agressori demoraliseerunud jõugu riismete lööminguga viimase kuiviku pärast. ISW ei tea mitte midagi, vastutustundetu on selliseid valefakte ja desinformatsiooni levitada.
Kakerdas lakku täis peaga oma miini otsa, ei maksa üle tähtsustada, tegemist on üksikjuhtumiga, üldistada ei ole siin midagi. Ukraina on võitmas ja kui nad on võitnud, siis tuleb putinistide hord pimedas vihas pribaltide peale ning hävitatakse siin lõplikult. Euroopa vabastaja ja nato kangelase au saab meitele.
Igaüks võib anda kurjuse jõudude hävitamisse oma panuse, probleemi lahendame kärbsepiitsa või rullikeeratud ajalehega. Ei saa aru, mis peavoolumeediaga on juhtunud, enne ajasid ikka kohatigi selget juttu, nüüd ainult hale kiunumine. Aga mina ütlen, et seal käib parajasti ukrainlaste suur vastupealetung, nagu oli lubatud ja sai ka kinni makstud.
Ukrainlased ei valmistaks ju va Kaja Kallasele pettumust? Me oleme ju sõbrad? Eks me näe, kellel on õigus, paari kuuga on asi selge. Kordab veelkord üle, et mingit Vene pealetungi ei saa olla ja kui ka mingi madin käib, siis pole mingit põhjust sellele peatuda, niikunii ei tule midagi välja. Täielikult välistatud.
Kõige hullem on aga see, kui Ukraina sõda jääb viiki, siis vist ikkagi Baltikumi ei rünnata, või rünnatakse poolte jõududega? Igal juhul viigi kohta pole midagi kirjutatud, segaduse vältimiseks on väga vaja ka seda arengusuunda analüüsida. Rohkem sisulist analüüsi on meie nõue, muidu võib jääda mulje luuludest ja juhmusest, isegi tahtlikust pettusest.
C. Eesti majanduse langus kogus kolmandas kvartalis taas hoogu
Nii nad räägivad: "Võrreldes 2022. aasta sama perioodiga langes Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,9 protsenti, mis on enam kui selle aasta esimeses pooles, teatas statistikaamet." Protsendi arvutamine ja üldse sellest sajandiku asjast arusaamine on keeruline. Nii või teisiti on 3,9% vähe, võin oma väidet tõestada.
Ärme ütleme 3.9%, komad tekitavad segadust, ümmandame ja saame 4%. Aga 96% jäi ju järgi, ei maksa karta, et me oleme tänu jukukoalitsiooni pingutustele 25 aasta pärast nullis, seda ei juhtu ka tuhande aastaga. Iga uue aasta alguses on meie statistikutel jälle 100% laual ja lahutamine läheb uue hooga edasi.
100% SKPd on meile tagatud ja kellelgi ei ole see number suurem. Aasta alguses oleme me jälle võrdsed nii Saudi-Araabia kui Katariga, ehk meil naftat ei puurita. Seega on meie 100% ikkagi palju väärtuslikum. Aasta algus ei ole enam kaugel, seega saavutame me taas 100% vähem kui kuu ajaga. Kas pole tubli!
Ja üldse, normaalsed inimesed ei võrdle oma olukorda aastatagusega, seda ei mäletagi keegi. Inimene võrdleb toimuvat eilsega, eile oli ikka soojem ilm või eelmise nädalaga, vot kus eemine pühaba oli ikka tuumapohmell. Mis toimus aasta tagasi, seda pole sama hästi kui olnudki, mitte keegi ei mäleta, kedagi ei huvita.
Miks peaks aastatagune majandusjura kellelegi korda minema? Neli protsenti, neli protsenti, oleks kuus, kannataks ka elada, elati sõja ajal ja ka Siberis, paljud muidugi surid, aga keegi ei süüdista selles ometi SKTd. Süüdlane on meil tänaseks teada: kliima, pikk kovid ja Putin.
Ja kui ka oleks langus 2% või 12%, kas siis pikk kovid, kliima ja Putin kaovad kuskile ära? Vot ei kao. Kõige selle vastu aitab aga uus ja veel kallim vaktsiin. Loodan, et seda eluvett ostetakse igale kodanikule vähemalt 30 surakat. Ja kui teadus ka ei aita, kuidas saab siis majanduskasv aidata või majanduslangus kahju teha, pole võimalik. Majanduslanguse luul on küll kergekujuline, aga seda häirivam.
Invakategooria: Raplas avati Riho Sibulale pühendet tuba
Millegipärast meenub see, kuidas 2007. a suleti Tartus kirjanik Karl Ristikivi muuseum, põhjuseks napp publikuhuvi ja kallis oli ta põrguline muidugi ka, kommunaalid jne. Odav tubamuuseum on kindlasti mõistlik valik majandussurutise ja kliima tingimustes, just olid autod kuskil orus lumevangis, mine siis nii muuseumi või tule tagasi.
Loodame et tuba ei kujune hulluks priiskamiseks ja seda ei ole vaja hakata kinni panema. Kohe kinni panna ei ole ilus, sõja ajal võiks tubamuuseumi peenhäälestada või reformida esikmuuseumiks või sahtelmuuseumiks, miks mitte ka postkastmuuseumiks. Väiksem küll, aga selle eest tuleb otse südamest.
Milline võiks olla aga mõne kodutu kultuuritegelase muuseum, seda teab vaid tuul. Igal juhul on meil veel kultuur või vähemalt mälestus kultuurist ning rajatakse muuseume, selle positiivse tõdemusega võime minna mõõdukalt helgele homsele vastu. Muide, Riho Sibul oli muusik, seda fakti tuleb vahel ikka meelde tuletada.