(:)kivisildnik Foto: Karol Kallas

Ma olen kaugel sellest, et heita kellelegi ette kurba tõsiasja, et ta ei ole ekspert liiderlikkuse alal. Ei peagi olema. Progressiivses maailmas ei ole igasugune liiderlikkus kohustuslik – eelisarendatavaks, rangelt soovitatavaks  ja isegi imettegevaks loetakse ainult teatavat tüüpi liiderlikkust, millel ma pikemalt ei peatu.

Luulukontroll on eriti tagurlik meediakriitika žanr, mille viljeleja ei suuda enam vaikides välja kannatada peavoolumeedia kinnisideid, sundmõtteid ja haiglaseid luuluprojekte. Meediaeetika kohustab ajakirjanikke ja muid avalikus ruumis sõna võtvaid isikuid püüdlema tõe poole. Luulud ei ole tõde.

Luul on Wikipeedia definitsiooni järgi „haiguslik (väär), veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire." Meditsiinilise luulu omadused on järgmised:

  1. Haiguslik (väär) – ilmselgelt tõele mittevastav. Näiteks haige räägib, et tema eksistentsi ohustab verejanuline kliimasoojendajate jõuk. 
  2. Veendumuslik – haige mitte ei avalda arvamust, vaid esitab oma mõtteid kui tõeseid fakte. Haige on veendunud, et kurjategijad kliimat soojendavad.
  3. Kriitikale allumatu – ratsionaalsed seletused ei kummuta haige veendumust.

Luulukriitika ei ole meditsiiniline instants, siin ei ravita kedagi, tasuta diagnoosi ei anta, kuid vajadusel antakse soovitus pöörduda perearsti või apteekri poole. 

A. Doktorandi tõlgenduses on Eesti juhid liiderlikud

Ma olen kaugel sellest, et heita kellelegi ette kurba tõsiasja, et ta ei ole ekspert liiderlikkuse alal. Ei peagi olema. Progressiivses maailmas ei ole igasugune liiderlikkus kohustuslik – eelisarendatavaks, rangelt soovitatavaks  ja isegi imettegevaks loetakse ainult teatavat tüüpi liiderlikkust, millel ma pikemalt ei peatu.

Küsimus on selles, kuidas üks kirjaoskamatu isik, täielik ignorant ja võhik eesti keele ala on saanud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse doktorandiks. Paha asi tuli avalikuks televisiooni vahendusel ja tõi kaasa hirmsat nöökimist, alandmist, osatamist ja pahatihti ka sõimu ning igati õigustatud mõnitust.

Juhtus see, et väga austatud doktorant tabati analfabeetilises seisundis, mis tundub olevat tema loomulik olukord. Analfabetism väljendus seles, et vahva doktorant ei osanud eesti keelt, ei mõistnud küllalt levinud ja olmelises kasutuses oleva sõna tähendust, selleks sõnaks oli "liiderlik" (tähendus: kiimaline, hoorlev, kõlvatu, litsakas, ühesõnaga igasugune abieluväline seksuaalne aktivism). 

Teaduri arusaama kohaselt olevat tegemist on liidri omadustega isikuga – vale. Ei ole tegu ei liidri, liipri ega Lidli omadustega isikuga, tegemist on hoogsa seksualistiga. Jäta meelde või kirjuta üles. 

Seksuaalsusele orienteeritud vasakliberaalses ühiskonnas on taoline äärmuslik võhiklikkus asotsiaalsuse ilminguks, usaldusväärsusest ja lojaalsusest ei saa olla juttugi, kuidas inimene saab olla osa teaduskogukonnast, kui ta ilmselgelt ei ole ühiskonna täisväärtuslik liige, ei orienteeru euroopa alus- ja põhiväärtustes?

Kõike võib juhtuda, nappide vaimsete võimetega isikud on varemgi akadeemilises struktuuris karjääri teinud, eriti kui akadeemia on kommunistide poolt infiltreeritud ning eesmärgiks on lojaalsus maailmarevolutsiooni üritusele, mitte teadmised, oskused ja vaimne võimekus.

Eelmise okupatsiooni ajal leidus põmmpeadest kommar-teadureid ja mitte vähe, nüüd on neid pigem rohkem, IQ kukkumise, nutidemetsuse ja rämpstoidu õgimise ajastul on see täiesti loomulik. Ebaloomulik on aga see, et teadur väidab jultunult, et ta ei ole kõndiv sõnaraamat – kes siis veel kui mitte sina?

Ja kui sa ei ole sõnaraamat, kes sa siis oled? Pildi- või kokaraamat või jalutav kollane ja krooniline seltskonnaleht? See asi tuleb selgeks rääkida. Ja institutsioon on oma FB lehel teinud ennasthäbistava avalduse, mille eest tuleks keegi viivitamatult vallandada.

Avaldus kujutab endast analfabetismi apoloogiat, peatume sellel häbiteol veidi pikemalt: "Priit Pullerits küsis seepeale, kuidas on võimalik, et ta doktoriõppes õpib, ning kas peame seda normaalseks, et doktorant ei tunne teatud eestikeelseid sõnu. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktoriõppe programmijuht Ann Veismann vastab, miks me peame seda v ä g a g i normaalseks… [autori sõrendus]"

Mitte lihtsalt normaalseks, vaid vägagi normaalseks. Lubage irvitada ja sülitada. Te peate vägagi normaalseks seda, et keeleteadlane on oma võimete poolest alla keskmise keelekasutaja taset? Paistab, et te ei tööta õigel alal ja oleks mõistlik lahkuda omal soovil, et mitte päevagi enam rüvetada põhiseaduse kaitse all olevat eesti keelt.

Siin on ilmselgelt tegemist süsteemse nõdrameelsusega, mis vajab ravi ja näib olevat ohtlik nii kirjaoskusele, inimväärikusele kui põhiseaduslikule korrale. Meil on ikkagi riigikeel, mida ei saa kohelda nagu alfons lirvat. Kuid läheme edasi, millised on argumendid, milline retoorika.

"1) Keel muutub ja eriti kiiresti muutub keeltes sõnavara. Nii nagu vanad tegevused kaotavad oma olulisust, ununevad ka vastavad nimetused, asemele tuleb palju uusi nähtusi, millest rääkimiseks tekivad uued sõnad või muutuvad olemasolevate sõnade tähendused."

Kui keel muutub ja sõnavara iseäranis, siis ei peaks Tammsaare enam loetav ega arusaadav olema, on ju nii? Mis on tegelikult muutunud, on tudengite funktsionaalne lugemisoskus ja see on professor Ehala uuringute valguses kriitiline, st pooled tudengid-esmakursuslased on funktsionaalselt kirjaoskamatud. Hiilgavaid näiteid leiab ka doktorantide hulgast.

Nii et siis liiderlikkus on kaotanud oma olulisuse ja ununenud? Kas kellelgi löödi raske asjaga pähe? Ohoo, see väide vajab küll katet teadusuuringute ja laboratoorsete eksperimentide vormis. Tõestage oma väidet, lugupeetav, või ma olen sunnitud teid pidama kõige jultunumaks demagoogiks ja valetajaks ehk peast soojaks ja elukaugeks ullikeseks. 

Jah muidugi, muidugi, hooramise asemele on tulnud uued nähtused? Nimetage esimesed kolm kõige olulisemat või vaikige igaveseks. Piibli ajast peale on liiderlikkus probleem, aga kateeder muutis selle üleöö ära ja asemele tulid uued probleemid – ilmselt siis inimtekkeline kliimasoojenemine ja abieluvõrdsus? Lollus.

Olemasolevate sõnade tähendused muutuvad. Olgu nii, aga kuidas ja millal muutus liiderliku tähendus juhi omaduseks – millised autoriteedid seda hüpoteesi kinnitavad, kus on tekstinäited. Pole midagi, on hädavale ja keerutamine. Juhmust on muidugi palju keeleruumis, näiteks sõna "surmakutsar" kasutatakse liiklusmõrvari tähenduses, aga see on viga. Surmakutsar tähendab surijat, rasket haiget, mitte roolijoodikut või muud sarnast.

See ei ole tähenduse muutumine, see on kõige ehtsam kirjaoskamatus. Siiani pole me leinud ühtki vettpidavad väidet, jätkame oma otsinguid: "Kõige kiiremini kajastuvad keele võimalikud muutused noorte inimeste sõnavaras, sest nemad puutuvad ühiskondlike uuendustega vahetumalt kokku kui vanemad inimesed. Maailm meie ümber muutub kiirelt ning igal põlvkonnal on veidi erinev keeleline sisend (nt leides 40 aastat vana bussipileti võib meid naerma ajada lause "pilet kehtib ainult komposteeritult")."

Millised muutused? Juhmistumine? Kirjaoskamatus? Lauslollus? See pole uuendus vaid mandumine, loomastumine ja kõige paremal juhul eidestumine. Kuidas liiderlikkus siis kiiresti muutub, jääb ikkagi arusaamatuks, see pole ju arvutiasjandus, raudvara on ikka seesama ja tarkvara ei olegi, või ei puutu see kuidagi asjasse. Naerma ajab ikkagi ainult teie doktorantide olematu tase. Kuidas puutub vana bussipilet uude idiootide põlvkonda? Ikkagi oleme lõhkise küna ees, kui ei jäta jonni:

"2) Keeleteaduse doktoriõppe kese on keele uurimine, teaduslik andmete kogumine, analüüs ja süstematiseerimine. Ka keeleteadlane võib mõne sõna tähendusi mitte teada ning seda ei tohiks pidada sõnavara ahtuse või kesise keeleteadlikkuse mõõdupuuks."

Nii et ta siis ikkagi ei tea sõna "liiderlik" tähendust, hea et see sai välja öeldud ja seega kogu esimese punkti plära tühjaks tehtud. Ja kirjaoskamatu võib siis kuidagi väga edukalt analüüsida ja süstematiseerida seda, mille tähendus jääb talle surmani arusaamatuks? Ei veena, ei kõla mõistuspäraselt. Argumendid räägivad üksteisele vastu.

Aga mis on siis sõnavara ahtruse ja keeleteadlikkuse mõõdupuu kui mitte sõnavara?  Televisioon tõi ju hea näite sellest, kuidas kodanik süstematiseeris ja analüüsis valesti, sest ta on võhik, olematu sõnavaraga, keelekauge isik. Ja sellise isiku õigustamine jabura demagoogiaga ei ole väärikas ega mõistlik ega mingil moel teaduslik. Ei ole.

Aga lööme siis veel mõned naelad akadeemilise väärikuse kirstu kaane kinnituseks: "Doktoriõppes käsitletavad küsimused on oluliselt keerulisemad kui õigekeelsusreeglite või sõnavara õppimine, keeleuurimine eeldab võimet lugeda keerulisi ja mahukaid teadustekste. Sõnade tähendusi uuritakse küll, kuid teadlane ei tegele õige ja vale normeerimisega."

Jutu mõte on siis selline, et kuigi meie teadur ei mõika kõige lihtsamaid asju, tegeleb ta väga keeruliste asjadega, Ei ole reaalne, kes ei oska lugeda ja kirjutada, see ei tee ka keeleteadust – ei saa hakkama lihtsaga, ei saa hakkama ka keerulisega. Nii nagu lugupeetav ei saa hakkama võhiklikkuse õigustamisega. Liiga raske ülesanne.

Keeleuurimine eeldab tõesti võimet keerulisi tekste lugeda, see on aga välistatud, kui noorteadur ei saa aru lihtsate sõnade tähendusest. Sõnade tähenduse uurimine on üks asi, sõnadest arusaamine aga teine asi. Praegusel juhul ei saada aru ja kui see, kes küll aru ei saa, sama asja uuriks, ei muutuks olukord mingil moel, ikkagi ei saa aru. 

Mis puutub aga väitesse, et keeleasjanduses ei tegeleta õige ja vale normeerimisega, siis tuletan meelde sellist asja nagu õigekiri. On grammatika, on keelenormid, on õigekeelsussõnaraamat. Kirjakeeles on ilmselgelt õiged ja valed vormid. Keegi kehtestab need normid ja seda ei tee Puškin. Normeerite küll ja valetate et ei normeeri. Vähem segast peksta, vähem kinnisideid, rohkem intiimseid tunde sõnaraamatuga.

Totrus muidugi jätkub, aga meie aeg ja hea tahe ei ole lõputud. Nüüd tuleb minna perearsti jutule, see on käsk.

Invakategooria: Algas Arvamusfestivali avalik ideekorje

Eks ta ole raske jah, kui ei ole arvamusi ega teki teisi ka kuidagi – peab kerjama, korjama ja manguma. Oh elu, elukest! 

Omalt poolt aitan hädalist mõnede väärisarvamustega: kliima on jura, vaenukõne on tsensuur, abieluvõrdsust ei ole, kirjaoskamatud teadurid on ballast ja nuhtlus, ebaseaduslikud valimised on nurjatud ning tuleb tühistada.

Lisaksin veel nii palju, et sõda on rahu, vabadus on orjus ja teadmatus on jõud. 

Ka arvamusel on looma jõud.

Jõudu, külamehed.