Durhami katedraal Weari jõe kaldal (Kirde-Inglismaa)

Moraalireeglid ei ole mõeldud inimese piiramiseks või orjastamiseks, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kas kaldad piiravad jõe vabadust? Kui me kaldad ära lõhume, kas siis on jõgi vaba ja õnnelik?

Inimene elab ühiskonnas, kogukonnas, suurem osa, see tähendab linnainimesed, veel õige lähestikku pealegi. Paraku pole inimesed üksteise vastu alati hoolivad ja mõistvad, paljusid tuleb selleks sundida. Selleks on olemas ühiselu reeglid, mida riiklikult isegi kirja pannakse ja mille vastu eksijat püütakse korrale kutsuda või koguni karistatakse.

Ühiselu reeglid peavad lähtuma inimese loomusest, olemusest, neid ei saa suvaliselt välja mõelda mingi grupi himude või isekate soovide täitmiseks. Või uuemate moodide järgimiseks.

Tõsi, enamik neist reeglitest on pärit religioonidest ja ulatuvad ateistlikesse kogukondadesse lõikelilledena, ilma põhjendusteta. Nad on universaalsed.

Selgituseks: religioon on, nii võiks kokkuvõtlikult öelda, inimese kohustuste tunnetamine jumalike käskudena. Religioon annab inimesele elujuhised ja ka põhjenduse nende täitmiseks. Kui inimene usub, et Jumal on ta loonud ning andnud talle käsud ja keelud, siis ta vähemalt püüab nendest kinni pidada. Armastada Jumalat, ja ligimest nagu iseennast.

Religioon on universaalne haridus, mis on kättesaadav kõikidele inimestele, mille eest ei kasseerita sisse õppemaksu ja mis ei allu mingitele maistele võimudele. Jah, võimud võivad küll teha religiooni JUHID mingiks ajaks oma käsualusteks, ent see ei muuda religiooni tegelikku sisu. Alati on olnud ausaid ja hingelt puhtaid inimesi, kes on religiooni tõelist sisu mõistnud ja selle ka teiste jaoks alles hoidnud.

Kui meil nüüd tahetakse religioonist lahti saada, siis on loomulikult vaja hävitada ka need universaalsed ühiselu reeglid. Ja loomulikult nimetatakse seda protsessi ilusate nimedega. Progress. Areng. Sallivus. Demokraatia. Inimõigused. Kõigi inimeste õnn. Ligimesearmastus.

Ent see on manipuleerimine siltidega. Nende ilusate siltide varjus tahetakse meid üle ujutada salakaubaga. Võiks öelda: narkootikumidega. Inimese elu uus eesmärk on “võtta elult kõik, mis võtta annab”. Orienteeruda meelelisele naudingule ja hetkemõnule.

Meil olevat järjest rohkem inimesi, kes enam moraalireeglitest ei hooli, – ent see ei tähenda veel seda, et need reeglid on iseenesest halvad ja tuleks ära hävitada. Rahvast hooliv valitsus käituks vastupidi: hakkaks propageerima moraali ja kõlblust, üksteisest lugupidamist, mitte sugukire rahuldamise viiside alusel liikidesse jaotamist. Korraldaks kampaaniaid, mis kutsuksid inimesi elama mõttekat elu, ennast harima, üksteist austama. Inimene on üldiselt õppimisvõimeline kuni surmani. Ja üpris mõjutatav.

Moraalireeglid ei ole mõeldud inimese piiramiseks või orjastamiseks. Pigem on need kompassiks elu avamerel. Sest merepind varjab meie silma eest paljusid ohte.
Kas kaldad piiravad jõe vabadust? Kui me kaldad ära lõhume, kas siis on jõgi vaba ja õnnelik?

Jõge tuleb puhastada prahist, kallastelt võsa maha lõigata, kohati ehk süvendada, kujundada inimestele supelrannad. Aga kaldaid ära lõhkuda ei tohi. Vesi voolab siis laiali, jõgi lakkab olemast, jääb vaid soine maastik.

Niisamuti tuleb käituda ka ühiskonna arendamisega. Mitte lõhkuda reegleid, vaid veenda inimesi neid austama. Kui inimene enam ei tea, mis on hea ja õige, mis halb ja kahjulik, siis on lihtne temaga manipuleerida, panna ta tegema ükskõik milliste usurpaatorite tahtmist.