Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud? Mitte oma maad ja rahvast teenima, vaid seda ebaustavate teenrite kombel võõrastele isandatele maha müüma, küsib kolumnist Malle Pärn.
Mulle tundub aina enam, et me elame nagu mingis tagurpidi-maailmas… Tähtsatel ametikohtadel kõrget palka saavad inimesed, kelle hoolde on usaldatud terve meie riigi ja rahva elu, oleks nagu kaotanud adekvaatse reaalsusetaju, nii enda kui teiste, koguni terve maailma suhtes. Nad keskenduvad mingitele kinnisideedele, millele kõik peavad pimedalt alluma, nad isegi ei vaevu neid rahvale mõtteliselt selgitama. Ehk ei oskagi, kuidas sa selgitad kuskilt pealesurutud kinnisideed?
Nad justkui ei näegi, mis maailmas tegelikult toimub. Aga tänapäeval ei ole enam võimalik tegelikkust rahva eest varjata. Kes näha tahab, see näeb.
Neid ei häiri see, et nende isiklik palk on nii palju kõrgem kui nii mõnegi nendest palju olulisema töö tegija sissetulek. Vastupidi: nad hakkavad vastu, kui rahvas nende lisaboonuseid kärpida tahab. Aga selle kärpimise põhjuseks ei ole kadedus ega pahatahtlikkus, vaid elementaarne õiglustunne, mida tavaline inimene ei ole hõbeseeklite eest maha müünud. Nojah, pole ju kedagi, kes seda nende käest ostma läheks…
Tundub, et riigikogu ja valitsus oleks nagu rahva poolt vägivaldselt pandud tegema mingit eriti vastumeelset tööd.
Seletage ometi, miks on vaja maksta lisaboonuseid inimestele, kelle palk on niikuinii (võrreldes teistega) väga kõrge? Kas ei tuleks lisatasusid maksta ikka nendele, kellele riik miskipärast ikka veel ei maksa nende töö ja ühiskondliku panuse väärilist palka?
Tundub, et riigikogu ja valitsus oleks nagu rahva poolt vägivaldselt pandud tegema mingit eriti vastumeelset tööd. Justnagu oleks nad ilma süüta vangi pandud? Miks muidu on vaja neid seal mitmekordselt üle kullata?
Tegelikult nad ju lausa KIPPUSID sinna, üksteist jalge alla tallates, üksteist valedega üle trumbates… Kuni eel- ja e-valimiste võltsimiseni välja.
Ja nendelt kõrgepalgalistelt ja lisatasulistelt tuleb juba mitu aastat eranditult ainult absurdseid ja rahvale ebameeldivaid otsuseid ja seadusi. Sundtrahvid, sundmaksud, sundkindlustused, sundregistreerimised, puukuurid ja korstnapühkijad… Nagu oleks terve meie rahvas üks paadunud kurjategijate kamp.
Valitsus on rahva TEENER. Valitsus ei ole mingi omaette väärtus! Valitsust on vaja selleks, et rahvas saaks inimväärset elu elada, omal maal, omas riigis. SEE on tema töö, mille eest talle makstakse kõrget palka ja lisatasusid! Kes oma tööd ei tee, ei pea ka palka saama!
Kas sellest on nii raske aru saada? Kui valitsus oma rahvale inimväärset elu võimaldada ei oska, siis ta peab tagasi astuma! Või siis selgitama, mis neid takistab. Meie valitsus räägib, et nad on kõik hästi teinud, aga elu maapiirkondades sureb välja, noored põgenevad välismaale. Järelikult on viga valitsuse tegemata töös.
Valitsus on rahva TEENER. Valitsus ei ole mingi omaette väärtus! Valitsust on vaja selleks, et rahvas saaks inimväärset elu elada, omal maal, omas riigis.
Tark isand palkab teenri, kes on talle väärikaks abiks, mitte ülbeks mõistuseta ülemuseks… Abiks saab olla keegi, kes on milleski targem, parem, osavam. Kes TÄIENDAB isandat. Mõistusega inimesed elavad kogukonnas ja tarvitavad iga liikme võimeid ja oskusi ühiseks hüveks. Ja kodanikena on nad kõik võrdsed, sest neil on ühine eesmärk, nad teevad tööd, mis on neile kõigile oluline. Igaüks kannab müürisse OMA kivi… Ja müür kuulub neile kõigile.
Tagurpidi-maailm ei mõista seda lihtsat tõsiasja. Ja see on traagiline, mitte koomiline. Sest rumal ja alatu teener müüb oma isanda maha või rikub ära tema maine, aga koos sellega kaotab ta ka oma positsiooni. Nagu vähktõbi kaob ju ka ise, kui ta ohver sureb. Edukas teener on ustav oma isandale. Ja saab väärilise tasu.
Miks meie riigis on poliitika nii madalale langetatud? Mitte oma maad ja rahvast teenima, vaid seda ebaustavate teenrite kombel võõrastele isandatele maha müüma…
Mäletan, et kui ma õppisin veel lavakunstikoolis, ütlesid poisid aeg-ajalt: ah, teeme niisama pulli… Mulle tundub, et see meelsus on levinud sealt kooliseinte vahelt välja, et siiamaani tehakse meil "niisama pulli" nii meedias, kultuuris kui poliitikas.
Meil tuleks ehk ükskord ometi täiskasvanuks hakata ja õppida oma tegude eest vastutama?