"Nutitelefoniga seksuaalprimaat" San Francisco homoparaadil, 28. juuni 2015. Foto: Tony Avelar, AP/Scanpix

Inimene ei tohi oma instinktidel lasta ennast valitseda, kirjutab kolumnist Malle Pärn. Ammugi ei tohiks seksuaalsusel lasta valitseda terveid riike.

Ma küsin otse.

Kas te tõesti usute, et hoolivam ja parem maailm on see, kus kõigil lubatakse vabalt alistuda kõikidele instinktidele, hakata loomadeks inimriietes, enam mitte mõistusega kontrollima oma tegusid, enam mitte arukalt valitsema oma kirgede, egoistlike soovide ja agressiivse seksipropaganda poolt ülesköetud ihade üle? Kas te tahate, et inimene koguni lakkaks olemast homo sapiens ja muutuks nutitelefoniga mängivaks seksuaalprimaadiks?

Igaüks, kes on natukegi tõsisemalt uurinud inimese olemust, teab, et inimest valitsevad kahesugused jõud, piltlikult võiks neid nimetada mustadeks ja valgeteks, loovateks ja hävitavateks jõududeks. Me kõik oleme nende meelevallas, ja meie saame teha valiku, kumba poolt me kummardame ja kultiveerime: kas head või halba, kas korda või kaost.

Kui stiihia on täielikult valla päästetud, siis seda enam kinni ei köida. Kui me kõik tumedad jõud endas ja teistes lahti laseme, mõistuse kontrolli alt vabastame, siis nad hävitavad meid. Mõtelge, missuguste madalate instinktide pealetungile te avate oma lastelaste elusaatused.

Te ei oska ette kujutada, missugused jõud te valla päästate, see on nagu mäest alla langev laviin, mida ei ole võimalik peatada, me jääme kõik selle alla.  Seda näitavad meile piltlikult ja valusalt iga päev need tuhanded migrandid, kes eduka tormijooksuga Euroopat vallutavad. Seda laviini ei ole võimalik viisakalt tagasi pöörata.

Võimalik, et ühel hetkel tulete te nuttes konservatiivide ukse taha paluma, et nad aitaksid seda allakäiku peatada, aga siis on juba hilja… Iga arukas inimene saab aru, kuhu triivib meie uue laine “perestroika”, petta saab ainult neid, kes usuvad väga läbinähtavaid valesid.

Moraal ja eetika olevat aegunud, need tuleb ümber töötada: tänapäeval olevat eetiline ja moraalne kõik, mis mõistuseta isendile lihalikku hetkemõnu pakub. Ja teise inimesega võib teha kõike, mis pähe tuleb, kui me suudame selle teise “ära rääkida”, et ta nagu oleks sellega vabatahtlikult nõus. Me ju teame juhtumeid, kus keegi vanem mees on noori poisse “ära rääkinud”, põhjustades neile eluks ajaks kannatusi. Ei ole see omasooiharus alati nii süütu midagi.

On täiesti loomulik, et inimene võib oma südames hellalt armastada ka samast soost inimest, ja selles pole midagi halba – aga seksuaalmängud määrivad selle hella armastuse ära. Subjekt muutub objektiks.

Kui me kuulutame mõned “orientatsioonid” normaalseteks, siis tuleb meil peagi vaikselt taluda ka pornograafiat ja igasugu kummalisi fiiliaid. Kuni vägistamise ja tapmiseni välja. Või tahate anda ka biastofiilidele ja erotofonofiilidele “võrdsed õigused”? See vabastaks vastutusest meie tulevased immigrandid.

Tuleb arvestada kõigi võimalike aspektidega, enne kui mingile ühiskonnaelu uuendusele seadusega eelisõigus antakse – ja eelisõigus see ju on, kui neid, kes seda uut “normaalsust” ei mõista, häbematult taga kiusatakse.

Feminism oli algselt väga positiivne liikumine, selle eesmärk oli naiseliku vaimsuse asetamine võrdsena meheliku vaimsuse kõrvale. Nüüd on äärmusfeministid muutunud terroristideks, karjuvad ja kaklevad samamoodi nagu agressiivsed moslemid – klassikalise feminismiga ei ole sellel midagi ühist. Feminism hoolib nõrgemast, toetab kaitsetut, jääb naiselikult alati viisakaks ja väärikaks, algsel feminismil ei ole ka midagi tegemist seksrevolutsiooniga, sest iga mõistlik inimene saab aru, et see “revolutsioon” ei vabastanud mitte kedagi, pigem rõhutas naise alamust veelgi. Ta sundis naise “vabatahtlikult” oma instinktide orjaks hakkama.

Feminism peaks tänapäeval kaitsma eelkõige lapsi vastutustundetute täiskasvanute eest, kes tahavad neid juba varakult seksiobjektideks teha või geipaaridele lapsendamiseks anda.

Lõpetuseks: ma ei vihka kedagi, ma ei õhuta vihkamist mitte kellegi vastu. Ma üldse ei tahaks sellel teemal sõna võtta, sest minu jaoks kuulub seksuaalsus intiimelu juurde, mis peaks olema kõrvalise pilgu eest kaitstud. Kogu see avalik arutelu on piinlik ja kindlasti ebameeldiv nendele homoseksuaalsete kalduvustega inimestele, kes ei soovi oma erisustega hoobelda.

Miks “inimõiguslased” nendest ei hooli?

Elu on tõsine asi, sellega ei saa mängida. Meie tegudel on alati tagajärjed. Mida me külvame, seda ka lõikame, ent lõikus on alati suurem kui külv. Me oleme sõltuvad loodusseadustest, me ei saa neid ühegi parlamendiotsusega ära muuta.

Inimene ei tohi oma seksuaalsusel lasta ennast valitseda. Ammugi ei tohiks seksuaalsusel lasta valitseda terveid riike.