Kui lapselt võidakse vabalt võtta elu enne tema sündi, siis ei ole ju tähendust ühelgi teisel hüvel, mida võiksime soovida talle hiljem anda — turvalisel lapsepõlvel, mitmekülgsel haridusel või heal tervishoiul, tõdes SAPTK Elukultuuri Instituudi juht Maria Madise Vabaduse väljakul toimunud näituse "Elu enne sündi" avamisel.

Head sõbrad! 

Oleme siin lastekaitsepäeval, sest on võimatu salata, et suur osa Eesti lastest on kaitseta. Nendest ligikaudu 15 000 lapsest, kes praegust statistikat arvestades Eestis tänavu eostatakse, on mitme tuhande lapse elu ohus!

Ning on ilmselge, et kui ei ole kaitstud laste elu, siis puudub lastel kõige elementaarsem kaitse. Kui lapselt võidakse vabalt võtta elu enne tema sündi, siis ei ole ju tähendust ühelgi teisel hüvel, mida võiksime soovida talle hiljem anda — turvalisel lapsepõlvel, mitmekülgsel haridusel või heal tervishoiul.

Eestis kaotab elu iga viies laps enne sündi, see teeb üle kolme tuhande lapse aastas ning alates 1956. aastast, kui abort eesti territooriumil seadustati, on siin hukkunud üle 1,5 miljoni inimese enne oma sündi. See arv on suurem, kui meie tänane rahvaarv ning me tunneme nendest inimestest sügavalt puudust – nii üksikisikute, perekondade kui rahvana.

See arv aitab ka mõista, miks laste kaitsmisest enne sündi, vaatamata sügavale rahvastikukriisile, meie ühiskonnas ei räägita – sest see puudutab suurt hulka meie rahvast väga lähedalt ning osutab valusatele haavadele. Aga haavatud ühiskonnal, täpselt nagu haavatud inimkehal, on kaks võimalust: kas paraneda või hääbuda. Rahvana peame kindlasti lootma paranemisele, ent see eeldab tõe tunnistamist ja meeleparandust.

Ning tõde inimelu kohta on see: inimene on inimene alates eostumise hetkest. 

Selle tõe kinnituseks olemegi toonud siia need suurepärased pildid, mis näitavad, kui palju toimub inimese elus esimesel üheksal kuul — ent siiski mitte ükski nendest muutustest ei tee teda rohkem inimeseks, kui ta seda oli varem. Kui on eostunud uus inimolend, siis ta ei arene mitte inimeseks, vaid inimesena. 

Igaüks, kes tänase väljapanekuga tutvub ja siit bukleti koju kaasa viib, võib ise veenduda, et inimese areng eostumisest sünnini — ja sealt edasi — on pidev. Meie kõikide elu on just niimoodi alanud, et võiksime olla sellised nagu oleme täna! 

Juba tillukeses sügoodis, nagu uut eostunud inimolendit esimese 24 tunni jooksul kutsutakse, on kolm miljardit aluspaari digitaalselt kodeeritud geneetilist informatsiooni, milles on kogu tema keha arenguplaan. 

Inimese süda hakkab lööma 22. päeval pärast eostumist ning esimesi ajulaineid on täheldatud juba 6 nädala vanusel embrüol. 8-nädalaselt olid meil kõik organsüsteemid ning 10-nädalaselt spetsiifilised sõrmejäljed, mille alusel saab meie isikut tuvastada terve elu. 

Pärast viljastumist ei ole tõepoolest mitte ühtegi momenti inimese arengus, kus võiks öelda, et alles nüüd on tegemist „päris" inimesega. Ei, ta on seda algusest peale. 

Teadus ja tehnoloogia, mis on avanud meile need aknad inimese elu alguse varjatud maailma, kinnitavad seda!  

Aga suur osa nendest 3000-st lapsest, kes igal aastal enne sündi hukkuvad, kaotavad oma elu just seetõttu, et arvatakse, et nad ei ole veel inimesed. Kui tahame lapsi päriselt kaitsta, siis peame tõde inimelu alguse kohta levitama! 

Loomuseaduslikku tõde, et igal lapsel on õigus elule, tunnustavad nii Eesti Vabariigi põhiseadus kui ka rahvusvahelised lepped, eeskätt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning lapse õiguste konventsioon. Viimane ütleb selgelt, et laps vajab erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi. 

Seetõttu on tõeline skandaal, et suur osa ÜRO liikmesriike, sealhulgas Eesti, on sellele vaatamata — ning omaenda põhiseadusele vaatamata — otsustanud laste sünnieelse tapmise seadustada. Ning paljud nendest riikidest, sealhulgas Eesti, on otsustanud seda ka riiklikult rahastada. See omakorda on meid viinud inimajaloo suurima moraalse pimeduseni. Sest kuidas muidu võiksime seletada seda, et igal aastal 70 miljoni sündimata lapse hävitamist oma ema üsas ei nähta enam inimsuse vastase kuriteo, vaid võimsate riikide toetust vääriva reproduktiivõigusena?!

See moraalne pimedus pigistab silmad kinni tegelikkuse ees, mida me täna siin inimese sünnieelsest elust tunnistame. 

Seadustatud abort hävitab ühte rahvast seestpoolt rohkem kui ükski väline vaenlane, sest see on sõda perekonna südames, kus rindejoon jookseb kõige lähedasemate inimeste vahel ning kus võitjaid ei ole. 

Kuni toimub sõda meist kõige kaitsetumate vastu, on rahu ükskõik millisel teisel ühiskonna tasandil illusioon.

Kallid sõbrad, meid kõiki puudutavad praegused ärevad ajad maailmas, mis seavad ohtu paljude inimeste elu ja heaolu. Aga viimase 30 aasta jooksul on seadustatud abort tapnud maailmas hinnanguliselt 2 miljardit veel sündimata inimest. See on suurem ohvrite hulk, kui kõikides teadaolevates sõdades terve inimajaloo vältel kokku. Emaüsa, mis peaks olema kõige turvalisem elupaik, on statistiliselt kõige eluohtlikum!

Avagu need pildid südameid ja silmi, et tänase näituse sõnum leviks ning aidataks meie rahval sõlmida õiglane rahu kõige kaitsetumatega, oma lastega. Kaitstes neid, on meil lootust Jumala kaitsele kõiges muus!