Rumeenia Constanța sadamas plahvatas reede hommikul Ukraina meredroon. Erinevalt Ukraina ja lääne väidetest polnud tõenäoliselt tegemist juhusliku õnnetuse, vaid ebaõnnestunud operatsiooniga.
5. juunil kajastas maailma meedia laialdaselt, kuidas Venemaa elektroonilise sõjapidamise tulemusel eksis Ukraina droon Rumeenia Constanța sadamasse ja plahvatas. Ukraina Merevägi hoiatas eelnevalt Rumeenia võime ja enne ligikaudu 10:30 paiku toimunud plahvatust jõuti ümbruskonnast inimesed evakueerida.
Poola Ukraina sõja kommentaatori, kes kasutab varjunime Thorkill, sõnul on Constanța sadamas toimunud plahvatuse taga Ukraina Mereväe ebaõnnestunud operatsioon.
Thorkilli sõnul sisenes 5. mail, kohaliku aja järele kell viis hommikul, Constanța sadamasse Ukraina Sea Baby klassi juhtimis- ja luureülesannete täitmiseks kohaldatud meredroon. Droon oli varustatud Starlinki satelliit-ilmavõrguühendusega, kõrge kvaliteediga pildisalvestustehnikaga ja seda juhtisid Ukraina operaatorid.
Ukraina droonioperaatori ülesandeks oli sadamas üles leida ja tuvastada Marshalli saarte lipu all sõitev Venemaa varilaevastiku tanker "Safeena Elona". Tanker pidi sadamast lahkuma sama päeva hommikul ja suunduma Novorossiiski sadamasse.
Constanța sadama lähistel ootasid varilaevastiku alust kolm Sea Baby tüüpi pommidrooni. Ligikaudu ajavahemikus 5:30–5:50 takerdus sadamas seilav luuredroon reostustõrje pontoonidesse. Õnnetus oli tõenäoliselt põhjustatud rikutud GPS signaalist, mille tõttu keeras operaator drooni 2-3 sekundit liiga vara, 30 meetrit enne muuli lõppu, vasemale.
Kui droon oleks ära keeranud 2-3 sekundit hiljem, oleks see jõudnud ammooniumnitraadi lattu. Kui alus oleks seal plahvatanud, oleks see kaasa toonud juhtunust tuhat korda võimsama plahvatuse.
Kuna operatsiooni "emadroon" jäi reostustõrje vahenditesse kinni, siis pidi Ukraina Merevägi operatsiooni katkestama. Venemaa tanker lahkus sadamast takistusteta 9:20 ajal.
Põhjusel, kuna emadroon, mis täitis samuti vahelüli rolli teiste droonidega, polnud tegutsemisvõimeline, ei saanud tankerit rünnata sadama läheduses paiknevad pommidroonid. 10:30 ajal otsustas Ukraina merevägi luuredrooni õhkida, mida tehti tõendite hävitamise eesmärgil varjamaks tungimist Rumeenia territoriaalvetesse, mis kujutab eksimust rahvusvahelise õiguse vastu.
Mõnikümmend minutit enne drooni õhkimist teavitati Rumeenia võime piirkonna evakueerimise vajadusest. Constanța rannapiirkonnast pidi lahkuma ligikaudu tuhat inimest. Sadama tegevus peatati ja linna elu sai tugevasti häiritud. 11:00 paiku õhiti samuti kolm pommidrooni, millest üks asus Rumeenia territoriaalvetes.
11. mail leidsid Kreeka kalamehed Lefkada saare lähedal Ukraina MAGURA V5/V3-tüüpi meredrooni, mis oli varustatud saja kilogrammise lõhkelaenguga. Juhtimissüsteemi vea tõttu oli see tõenäoliselt triivinud sinna Liibüa sadamalinnast Miusratast, kus väidetavalt asub Ukraina droonide juhtimiskeskus.
Kreeka esitas Ukrainale vahejuhtumi järel karmi noodi. Kaitseminister kurjustas, et juhul kui droon oleks tabanud mõnda kruiisilaeva, oleks sellel olnud väga kurvad tagajärjed. "Kuidas võib keegi, vaatamata nende vajadusele kaitsta kodumaad, seada ohtu süütute inimeste elud, kuna nad usuvad, et see on nende strateegilistes huvides," küsis minister Nikos Dendias vahejuhtumist teavitaval pressikonverentsil.
Nii kirjeldatud sündmused, väidetava Venemaa drooni plahvatamine Rumeenia elumajas kui vahejuhtumid Balti riikides ja Soomes näitavad, et Ukraina võib kasutada Venemaaga ametlikult sõjas mitte olevate riikide territooriume Venemaa ründamiseks. Balti riike süüdistab Venemaa, et need lubavad endi õhuruume Ukrainal kasutada.
Toimetas Karol Kallas