Kooseluseaduse eestvõitlejad tahavad rakendussätted läbi suruda vana triki abil

Kooseluseaduse läbisurumise üks eestvedajatest Imre Sooäär (Reformierakond), 9. oktoober 2014. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Kooseluseaduse läbisurujad hauvad nõu võtta rakendusseaduse eelnõust välja 51 poolthäält nõudvad sätted, et seaduse vastuvõtmiseks ja ühtlasi kooseluseaduse jõustumiseks piisaks vaid lihthääleenamusest.

Osa kooseluseaduse jõustumiseks vajalikest rakendussätetest vajab 51 poolthäält, teiste puhul piisab lihthääleenamusest. Ajaleht Postimees vahendas 8. detsembril Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke arvamust, et 51 häält nõudvate sätete muutmine võiks edasi lükkuda. Küsimust on arutanud koalitsioonipartnerid Reformierakond, SDE ja IRL, kuid mingit otsust polevat veel langetatud.

Kooseluseadus võeti 2014. aasta oktoobris vastu sama taktikat kasutades. Eelnõust jäeti välja rakendussätted, mis nõudnuks 51 poolthäält, ning seadus suudeti vastu võtta üsna napi lihthääleenamusega 40 : 38. Seadusesse kirjutati, et see jõustub 1. jaanuaril 2016 koos rakendusaktidega.

Kuna rakendusseaduse eelnõu suudeti tänavu 25. novembril teisele lugemisele saata vaid häältega 42 : 41, siis näib, et kooseluseaduse jõustamiseks puudub endiselt parlamendi enamuse toetus. See on sundinud seaduse eestvõitlejaid otsima abi vanadest võtetest.

Kooseluseaduse tühistamist pooldav Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kavatseb rakendussätete teisel lugemisel kasutada obstruktsiooni. Selleks on esitatud 260 parandusettepanekut, mille hääletamisel on kavas võtta iga kord kümneminutiline vaheaeg.

“Kui kõik eelnõule esitatavad ettepanekud teisel lugemisel läbi hääletada ja võtta hääletuste eel kümme minutit vaheaega, toob see riigikogule kaasa pika tööseisaku,” ütles EKRE fraktsiooni juht Martin Helme. “Rahvaerakond kavatseb kasutada kõiki seadusest tulenevaid võimalusi kooseluseaduse läbikukutamiseks, sest suurem osa Eesti rahvast on kooseluseaduse vastu.”

Mõned riigikogu liikmed, kelle seas on nii Keskerakonna kui EKRE saadikuid, on sisse andnud kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu. Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid ütles usutluses portaalile Objektiiv, et tema arvates on kooseluseaduse tühistamiseks vajalikud hääled koos.

Vabaerakond on aga omalt poolt välja tulnud nn paarkonna seaduse eelnõuga, pidades seda kompromisslahenduseks. Seaduseelnõu tegeleb vaid samasooliste paaride varaliste suhete reguleerimisega.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof, kes kuulub kooseluseadust toetavate sotsiaaldemokraatide ridadesse, ei usu, et kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu ja Vabaerakonna esitatud paarkonna seaduse eelnõu jõuaksid riigikogu suurde saali veel sel aastal.

“Kodukord näeb ette, et eelnõu peab täiskogus esimesel lugemisel olema hiljemalt seitsmendal täiskogu töönädalal, arvestades selle menetlusse andmisest. Seega arvestades istungjärgu lõpuni jäänud lühikest ajavaru pean tõenäoliseks, et eelnõude saatus otsustatakse alles järgmisel aastal ja need otseselt ei mõjuta kooseluseaduse rakendusaktide menetluskäiku,” rääkis Pikhof.

Kooseluseaduse läbisurumise vastast kampaaniat vedanud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid on korduvalt väljendanud seisukohta, et kui ühe seaduse vastuvõtmiseks puudub parlamendis toetus, ei tohiks seda erinevate manipulatsioonide ja trikkide abil üritada läbi suruda, sest see on vastuolus õigusloome hea tavaga ja õõnestab demokraatiat.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!