Hiina Sichuani ülikooli teadlaste hiljutine uuring esitas hüpoteesi, et koroonaviirus võib rünnata punaseid vereliblesid, alandades nii vere hapnikutaset. Viimastel päevadel on aga ideed tabanud tõsine kriitika mitmest aspektist.
Teadlased kasutasid viiruse erinevate proteiinide ehk valkude võimaliku toime mudeldamiseks 3D-simulatsioone. Nende hinnangul ründab viirus tõenäoliselt hemoglobiini ehk punastes verelibledes sisalduvat valku, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku, surudes selle ühest osast – nn heme grupist – välja rauaiooni. Nii oleks nende hinnangul vähenenud vere võime transportida hapnikku. Koroonaviiruse patsientidel on hapniku tase veres tihti anomaalselt madal. Hüpoteesist saab täpsemalt lugeda selle artikli lõpuosast.
Tabas kriitika
Nn hemoglobiini hüpotees on aga saanud pärast avaldamist hulgaliselt kriitikat. Muuhulgas juhib Brian Hanley Mediumi postitatud kommentaaris tähelepanu matemaatilisele aspektile – ühes punases verelibles sisaldub umbes 300 miljonit hemoglobiini molekuli. Inimkehas on omakorda 20-30 triljonit vereliblet.
Hanley märgib, et praegu pole teada mehhanismi, millega viirus vereliblesse sisse pääseks. Kui see aga leiduks ning eeldades, et iga viirus lööb rivist välja ühe hemoglobiini molekuli, peaks näiteks 50-protsendilise hapniku kandmise võimekuse vähendamiseks tegema korrutustehte 150 miljonit x ~25 triljonit, mis annab tulemuseks 3,75 x 10 astmel 21.
"See on hiiglaslik number," märgib Hanley. Tema sõnul peaks vastava efekti saavutamiseks järelikult olema inimese veres korraga ringleva viiruse mass nii suur, et see on matemaatiliselt võimatu.
Matthew Amdahl juhib aga samuti Mediumi postitatud kommentaaris tähelepanu veel mitmele kaheldavale aspektile. Ta märgib samuti, et praegu pole teada mehhanismi, millega viirus punasesse vereliblesse sisse pääseks. Veel juhib aga Amdahl tähelepanu näiteks sellele, et hemoglobiini heme grupp on väga väikeses "taskus", kuhu viirus, mis on hemoglobiini valgust suurem, ei peaks tema hinnangul lihtsalt mahtuma.
Amdahl viitab ka sellele, et tavapäraselt mõõdetakse vere hapnikusisaldust viisil, mis eristab hapnikuga ja hapnikuta hemoglobiini. Mõlemal juhul on aga hemoglobiinis endiselt rauaioon sees – kolmandal juhul, kui see sealt välja tõrjutud oleks, ei suudaks Amdahli sõnul mõõteriistad üldse hapniku taset mõõta.