New Yorgi Brooklyni linnaosa arst hoiatab, et kriitilises seisus koroonaviiruse haigeid võivad kahjustada just hingamisaparaadid, millega neid elus hoitakse. Tema sõnul tuleb viiruse puhul loobuda tavapärasest ravi paradigmast, kuna tegu võib olla hoopis vere-, mitte kopsuhaigusega.
"Me paneme patsiendid hingamisaparaatide alla, keerates hapniku rõhu põhja, et kopse avada. Olen rääkinud arstidega üle kogu riigi ja järjest selgemaks muutub, et rõhk võib patsientide kopse kahjustada," ütles eelmisel kolmapäeval Youtube'i postitatud videos Maimonidese haigla erakorralise meditsiini arst Cameron Kyle-Sidell, vahendab NYPost.
Kyle-Sidell ei vastanud NYPosti kommentaaripalvele, kuid ütles WebMd Medscape'i veebilehele, et pidi oma seisukoha tõttu haigla intensiivraviosakonnast lahkuma.
"Tekkis olukord, kus ma ei saanud moraalselt patsiendi-arsti suhte raames praeguste protokollide alusel jätkata. Need on riigi parimate haiglate protokollid. Olen nüüd tagasi erakorralise meditsiini osakonnas, kus kasutame veidi erinevaid ventilatsiooni strateegiaid," sõnas ta.
Oma Youtube'i videos tõdes Kyle-Sidell, et arstid on seni lähtunud parimast olemasolevast teadmisest. "See on viis, kuidas me ägeda respiratoorse disstressi sündroomi (ARDS) oleme viimased 20 aastat ravinud," sõnas ta. Kyle-Sidell rõhutas, et protokolle on vaja kiiresti muuta, kuna koroonaviiruse haiged vajavad hapnikku, mitte kõrget rõhku. Hingamisaparaadid on tema sõnul küll vajalikud, kuid neid tuleb teisiti kasutada.
Kas tegu on verehaigusega?
Pühapäeval üles laaditud uues videos kirjeldas Kyle-Sidell koroonaviirust haigusena, mis ei allu tavapärasele ravile. Tema sõnul küsivad mõned arstid endalt, kas tegu on kopsuhaigusega, mis põhjustab probleeme verega, või verehaigusega, mis põhjustab kopsuprobleeme.
"Ma ei tea, mis see on, aga tean, et ma pole seda kunagi varem näinud. Inimesed surevad haigusesse, mida me ei mõista. Tuhanded inimesed, vanad ja noored, ning tõesti – noored inimesed surevad," sõnas ta.
Kyle-Sidelli sõnul meenutab koroonaviirus pigem kõrgmäestiku haigust. "Kümned tuhanded New Yorgi elanikud oleks otsekui 30 000 jala kõrgusel lennukis, kus tasapisi kabiinirõhku alandatakse. Patsiendid on raskes hapnikupuuduses – ja kuigi nad paistavad olevat surma äärel, ei näe nad välja nagu inimesed, kes surevad kopsupõletikku," kirjeldas ta.
New Jersey arst James Cai ütles NYPostile, et on Kyle-Sidelliga täiesti nõus. Tema sõnul on sarnaseid tähelepanekuid teinud ka Hiina arstid. Cai ütles, et tavapärast ARDSi paradigmat ei peaks praegu järgima. Erinevus on tema sõnul näiteks selles, et tavapäraselt ei tööta selle sündroomi all kannatava patsiendi kopse liigutavad lihased normaalselt, kuid koroonaviiruse haigete puhul seda märgata pole.
Itaaliast ja Hiinast tuleb sarnast infot
Itaalia arstide värske artikli väitel võib praegune ravi olla ekslik.
"COVID-19 kopsupõletikuga patsientidel on atüüpiline vorm ARDSist. Üks peamisi sümptomeid, mida me näeme ning mida on kinnitanud kolleegid teistes haiglates, on vastuolu patsientide kopsude üsna hea seisundi ning hapnikupuuduse tõsiduse vahel," kirjutavad arstid. Nad pakuvad ühe võimalusena selle anomaalia selgituseks välja, et kopsudesse ei jõua erinevatel põhjustel piisavalt verd.
Arstide sõnul peaks hingamisaparaadid olema võimalikult pehmel režiimil, et patsientidele aega võita, samas kopse liigselt kahjustamata.
Hiina Sichuani ülikooli teadlaste uusim uuring väidab aga, et koroonaviirus võib rünnata punaseid vereliblesid, alandades nii vere hapnikutaset. (Täiendatud 15. aprillil – nimetatud hüpotees on pärast avaldamist sattunud tõsise kriitika alla, mille kohta saab lugeda siit.)
Teadlased kasutasid viiruse erinevate proteiinide ehk valkude võimaliku toime mudeldamiseks 3D-simulatsioone. Nende hinnangul ründab viirus tõenäoliselt hemoglobiini ehk punastes verelibledes sisalduvat valku, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uuring näitas, et teatud koroonaviiruse proteiinid suudavad rünnata hemoglobiini ühte osa ehk heme gruppi ja suruda sellest välja rauaiooni. Nüüd ilma ioonita jäänud hemoglobiini osa tuntakse porfüriini nime all. Teised koroonaviiruse valgud suudavad omakorda porfüriini külge kinnituda.
Rünnaku tulemusel jääb veres järjest vähemaks toimivat hemoglobiini, mis suudaks transportida hapnikku ja süsihappegaasi. Kopsurakud saavad omakorda tugeva kahjustuse, kuna ei suuda enam süsihappegaasi ja hapnikku piisavalt vahetada, mis toob kaasa koroonaviirusele tüüpilise nn "klaasipuru" meenutavad kopsupildi.
Teadlased käivad uuringus välja hüpoteesi ka selle kohta, miks töötab haiguse vastu malaariarohi klorokviin. Nimelt võistleb klorokviin nende hinnangul porfüriiniga ja seob end ise viiruse proteiini külge. Sarnast efekti nägid teadlased ka katselise koroonaviiruse vastase rohu Favipiraviriga. Kumbki rohi ei suutnud mudelduste järgi küll viiruse levikut täielikult peatada, kuid neist oli siiski kasu selle paljunemise inhibiteerimisel.
Teadlastel on hüpotees ka selle kohta, miks võib koroonaviirus diabeetikuid rohkem ohustada. Nimelt on viimastel veres rohkem glükeeritud ehk glükoosi sidunud hemoglobiini. Kuna viirus hemoglobiini lõhub, muutub diabeetikute veresuhkru tase ebastabiilseks.