Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Siseminister Hanno Pevkuri juhitud töögrupp otsustas eile loobuda palju kriitikat pälvinud plaanist vähendada enesekaitseks mõeldud tulirelvade arvu üheni ja kohustada relvaomanikke muid laskeriistu võõrandama. Ministeerium tunnistab, et vint keerati teise äärmusesse ja nüüd tuleb leida kesktee.

Üks punkt, mis relvaomanikele seaduseelnõu puhul meelehärmi valmistas, oli seotud sellega, et kui seni võis inimene enesekaitse eesmärgil legaalselt soetada kuitahes palju tulirelvi, siis edaspidi oleks lubatud vaid üks käsitulirelv ning sileraudsete ja vintpüsside omamine oleks ära keelatud. Jõustumisel oleks see säte puudutanud 2645 relvaomanikku, kes oleks pidanud üleliigsetest tulirelvadest loobuma.

“Võib-olla oli mõnigi meede üle vindi. Võib üsna julgelt öelda, et sellisel kujul see eelnõu kindlasti oma menetlusteed ei jätka,” ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ja lisas: “Tõsi, eelnõuga läks vint teise äärmusse. Nüüd tuleb leida kesktee.”

Täna avaldatud artiklis pealkirjaga “Hirm relvastatud inimeste ees” on relvaseaduse radikaalse muutmise plaani teravalt kritiseerinud ka endine õiguskantsler Indrek Teder, kirjutades, et relvi korjavad rahvalt enamasti diktatuurid, jättes nii aga kaitsetuks ka riigi.

Tederi sõnul kardetakse riske, mis seonduvad vabaduse ja demokraatiaga: “Ikka ja jälle tõstab pead arusaam, et absoluutselt kõike tuleb reguleerida ja veel parem, kui saaks ära keelata. Just Nõukogude okupatsiooni ajal oli isikul keelatud relva omada. Kas siis seda me tahamegi?”

Samuti juhib Teder tähelepanu põhiseaduse paragrahvile 54, mis sätestab isiku õiguse kaitsta põhiseaduslikku korda. “Tegu on riigikaitsega, mis ei ole otseselt seotud riigiorganitega. Seega saab väita, et riigikaitseorganid peavad kõigile Eesti kodanikele looma võimaluse iseseisvuse kaitsmises osaleda. Riigina ellujäämine on seotud põhiseadusliku korraga. Kuidas aga saaks see teostuda, kui rahvas ei ole relvastatud? Või tõlgendatakse paragrahv 54 nulliks,” küsib Teder kriitiliselt.

Portaal Objektiiv andis oma panuse relvaseaduse muutmise üle käivasse debatti, avaldades eile kolm sellekohast artiklit, mida saab lugeda siitsiit ja siit.