Soome poliitik Päivi Räsänen. Foto: Scanpix

Kui Piibli tsiteerimise pärast karistatakse, on see seaduse eemärgi ja õiglustaju vastane, kommenteerib kriminaalõiguse- ja kriminaalmenetlusõiguse professor Matti Tolvanen Soome parlamendisaadiku Päivi Räsäneni suhtes alustatud eeluurimist. Uudist vahendab Virpi Kurvinen ajalehest Uusi Tie

Peaprokurör Raija Toiviainen andis 4. novembril politseile ülesande alustada eeluurimist seoses Päivi Räsäneni poolt aastal 2004 avaldatud pamfletiga "Ta lõi nemad meheks ja naiseks". Varasemalt on politsei otsustanud, et eeluurimist ei alustata, sest põhjus kuriteos kahtlustamiseks puudus.

Prokuratuuri teate kohaselt on peaprokurör vaaginud sõnavabadust, usuvabadust ja diskrimineerimist puudutavaid põhi- ja inimõigusi politseist erineval moel. Peaprokurör on põhjendanud oma otsust sellega, et „viha õhutamine isikute grupi vastu ei ole vananev kuritegu, ehk see on aktiivne nii kaua kuni vastav sõnum või kirjutis on avalikult kättesaadav."

Demokraatia säilitamise seisukohast on tingimusteta tähtis, et võime olla ükskõik milles erinevatel seisukohtadel, kui väljendusviis jääb viisakaks.

Räsäneni kirjutis on jätkuvalt kättesaadav. Sellise kuriteokahtluseks kvalifitseeruva teo vananemine algab siis, kui tekst on eemaldatud. Teo raskekujuliseks üleskihutamiseks kvalifitseerumine peaks sisaldama üleskutset konkreetseks laiahaardeliseks vägivallaks või genotsiidiks.

Misjonipiiskopkonna piiskop Risto Soramies kommenteeris ajalehele Uusi Tie, et pamfletti koduleheküljelt ei eemaldata, sest selles ei ole midagi halvustavat: „Minu meelest on katastroofiline, et kellegi meelest ei peaks meie tekst olema kättesaadav. Mida räägib see usu- ja sõnavabadusest meie maal?"

Mida vaidlustatud tekstis öeldakse?

Päivi Räsänen kirjeldab pamfletis homoseksuaalsust psühhoseksuaalse arenguhäirena. Kirikult soovib ta vastutustundlikkust ja julgust kuulutada tõde:

„Kirik ei ole süüdi diskrimineerimises, kui julgeb kasutada mõistet „patt" nii homosuhete kui abieluväliste seksuaalsuhete suhtes."

Kogudustes peaks Räsäneni sõnul „leiduma rohkem ruumi ja armastust neile inimestele, kelle valuks on homoseksuaalne tundeelu või muu seksuaalne kõrvalekalle. Armastussõnum on kõigi patuste ja katkiste hingede jaoks. Maailmas ei leidu kedagi, kelle mehelikkus või naiselikkus oleks täiuslik ja täiesti terviklik".

Miks asi võeti ette alles nüüd, 15 aastat pärast kirjutamist? Poliitilise ajaloo professor ja Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse juht Markku Jokisipilä kirjutas väljaandes Uusi Suomi, et ta ei imesta, kui paljude õiglustaju pannakse seda „näidendit" jälgides proovile.

„Minul on keeruline mõista, mis on see kaalukas ühiskondlik põhjendus, mille pärast peaprokurör hakkas kinni asjast, mille suhtes politsei oli varemalt võtnud vastu otsuse uurimist mitte alustada. Õigus menetleda sellist kuritegu vananenuks antud juhul aastal 2009," rääkis ta.

Võrdluseks tõdetagu, et tavaline vägistamisjuhtum vananenuks seaduse järgi kümne aasta jooksul.

Piibli tsiteerimine on põhjendatud õigus

Ida-Soome Ülikooli kriminaalõiguse- ja kriminaalmenetlusõiguse professor Matti Tolvanen toonitab, et seadusega tagatud usuvabaduse alla kuulub ka õigus kuulutada avalikult oma usku ja teavitada, mis on selle usu kohaselt õige, mis vale. Piibli tsiteerimine ei ole kuritegu. Kui see muudetakse küsitavaks, ollakse ohtlikul teel.

Tolvaneni arvates on selgelt kriminaalõiguse kohaselt karistatav, kui loobitakse „kõik aafriklased on vägistajad"-tüüpi väljakutseid.

Räsänen on mures perekonnamoraali lagunemise pärast. Rahvaesindajana ja kirikuringkondades mõjuväärse inimesena on tema mure tõeline ja ehe. Rahvaesindajana on tal eriline kohustus võtta keerulised küsimused vaatluse alla

Teisalt on alati tehtud karmi huumorit saamide või mustlaste aadressil, ent sellegi ilmingu suhtes ei tuleks tingimata rakendada kriminaalkoodeksit. „Samas peaks olema ruumi keskusteluks ja võimalus tutvustada sisuliselt, põhjendatult oma usu olemust. Siin on täiesti kohane viidata erinevatele allikatele, nagu Piibli sõnumile. Kui selle eest karistatakse, on see seaduse eemärgi ja õiglustaju vastane," räägib professor.

Sõnavabadus kuulub igaühele veendumusest sõltumatult

Tolvanen oletab, et kohtuprotsess annab seisukoha selle suhtes, kuidas kvalifitseerub edaspidi aines „saadaval olevaks" ja „levitatavaks."

Kogu protsess võib kesta kaua, isegi aastaid. Räsänen on kinnitanud kindlalt, et jääb oma sõnadele kindlaks. Peaprokurör võib sellest lähtuvalt, viidates solvava materjali kättesaadavusele ja avalikule levitamisele, pärast eeluurimise läbiviimist esitada süüdistuse.

Tolvanen, olles ise lugenud pamfletti, on seisukohal, et Räsäneni kirjutis ei ole tehtud halvakspanu eesmärgil. „Kohtuprotsessil oleks tähelepanuväärne kontekst. Päivi Räsänen on mures perekonnamoraali lagunemise pärast. Rahvaesindajana ja kirikuringkondades mõjuväärse inimesena on tema mure tõeline ja ehe. Rahvaesindajana on tal eriline kohustus võtta keerulised küsimused vaatluse alla," toonitab professor Tolvanen.

Kas kriminaalseadust kasutatakse valesti?

Professor Tolvanen usub, et peaprokuröri käivitatud kohtuprotsessi tõttu hakatakse ühiskonnas vältima selleteemalist keskustelu. Tema arvates on murettekitav, kui ühiskondlike väärtusi puudutavatesse debattidesse tuuakse abivahendina kriminaalseadus.

Ta soovib, et ühiskond väldiks meelsusvastaseid repressioone. Märgid sellest on Räsäneni juhtumi puhul täheldatavad.

„See väljendub konkreetselt selles, et juba nüüd on olemas lubatud ja keelatud jututeemad. Demokraatia säilitamise seisukohast on tingimusteta tähtis, et võime olla ükskõik milles erinevatel seisukohtadel, kui väljendusviis jääb viisakaks," ütleb ta kokkuvõtvalt.

***

Peaprokurör ajalehele Uusi Tie: „Seda kuriteokahtlustust ma ei kommenteeri, ega võrdle teiste sarnaste juhtumitega."

Peaprokurör Raija Toiviainen, millisel moel Päivi Räsäneni pamfletis „Ta lõi nad meheks ja naiseks" halvustatakse homoseksuaale?

„Olen oma otsuses nimetanud, et on põhjust kahtlustada kihutustööd inimgrupi vastu halvustades homoseksuaale nende inimväärikust alandades. Sellest rohkem ei tohi ma asja valgustada, kuna minu otsus ei ole käesolevas etapis avalik."

Kes tegi kuriteoteate, ehk siis kelle initsiatiivil uurimine jätkub?

„Selle osapoole nimi, kes on mind palunud anda hinnang politsei otsusele, ei ole avalik teave."

Miks eeluurimisprotsessiga nüüd edasi minnakse? Miks ei algatatud protsessi kasvõi aastal 2011, kui tehti seadusemuudatused? 

„Mina sain selle asja menetlemiseks käesoleval sügisel."

Kuidas näiteks telesarjade rassistlik huumor ja islamiusuliste koraanitõlgendused erinevad Räsäneni pamfletis esiletoodust?

„Seda kuriteokahtlustust ma ei kommenteeri ega võrdle teiste võimalikult sarnaste juhtumitega."

Kuidas seaduse tõlgendamisel võetakse arvesse Räsäneni pamfleti kontekst: kiriku mõjuisiku mure soomlaste perede pärast?

„Pamfleti kontekst on arvesse võetud, nagu olen ka teatanud: olen vaaginud sõnavabadust, usuvabadust ja diskrimineerimist puudutavaid põhi- ja inimõigusi.

Ajalehes "Uusi Tie" ilmunud artikli tõlkis Roland Tõnisson