Eesti reformierakondlasest peaminister Kristen Michal tõdeb ühismeedias, et Eesti on droonide vastu kaitstud ja juba lähiaastatel ollakse valmis kihiliseks õhukaitseks ning püsivaks lahinguvalveks.
Allolevas Michali avaldus:
Drooni Eestisse eksimine ei ole loomulikult ohutu. Kuid tõesti ohtlik tekiks siis, kui Eesti Ukrainat ei toetaks. Kui Ukraina ei saaks ega suudaks ennast kaitsta, võivad Eestis hakata lendama Venemaa droonid.
Täna kõlavad üleskutsed, et Eesti peab droonitõrjes tegema rohkem ja kiiremini. Eesti tegutsebki kiiresti. Veelkord on saanud kinnituse kui vajalik oli valitsuse otsus jõuliselt ja kiiresti tõsta kaitsekulud viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust, et oleks võimalik igasugustele ohtudele vastu astuda. Valitsusel, kaitseväel ja politseil on plaanid tehtud. Ka paljud ostud on tänu lisarahale juba sooritatud ja osa kohe toimumas.
Kõigepealt seirest.
Eesti õhuruumis toimub pidev NATO õhupildi seire. Taevas toimuvat jälgivad politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning kaitsevägi. Riik ühendab PPA ja õhuväe radaripildid nii kiiresti kui võimalik.
Rahuajal hoiab kaitsevägi alalises lahinguvalves õhuväe radareid, mis on mõeldud lennuvahendite avastamiseks.
Valitsus on juba sõlminud lepingud uute radarite hankimiseks. Mitu radarit ja kuhu täpselt paigaldatakse, ei ole võimalik avaldada, aga saab öelda, et neid on peatselt oluliselt rohkem kui seni. Lisaks hangitakse idapiirile veel seireradareid, mis saabuvad Eestisse hiljemalt 2027. aastal.
Juba lähiaastatel saavutab Eesti kihilise õhukaitse ja püsiva lahinguvalve võimekuse. Eraldatud on raha droonimüüri rajamiseks, mis tõkestab mehitamata õhusõidukite ebaseaduslikku kasutamist.
Euroopa liidu rahastuse toel ja Ukraina kogemust arvestav droonimüür hõlmab praeguste plaanide kohaselt idapiiri ning nelja suuremat linna. Vajalikud hanked kuulutatakse välja septembris, esimesed tarned toimuvad 2026. aastal ja droonimüür hakkab tööle 2027. aastal.
Suudame Eestit droonide eest kaitsta.
NATO õhuturbemissioonis osalevad meie liitlaste hävituslennukid. Eesti kaitseväel on endal olemas vajalikud vahendid droonide tõrjumiseks. Näiteks 12,7mm kuulipildujad, 23mm õhutõrjekahurid, õhutõrjeraketid Piorun ja Mistral.
Lisandub õhutõrjesüsteem IRIS-T, mis sobib eelkõige suuremate ja kallimate süsteemide hävitamiseks. Kuid kaitseväe õhutõrjeüksusi ei hoita rahuajal alalises lahinguvalves. Hetkel pole selle järele vajadust, sest droonid eksivad meile väga harva.
Sellel sügisel alustab oma rotatsiooni Eestis Itaalia keskmaa õhtutõrje süsteem SAMP-T.
Järgmisel aastal jõuavad Eestisse juba ostetud keskmaa õhutõrjesüsteemid IRIS-T ja juba kasutused olevate lühimaa õhutõrjesüsteemide Mistral, Piorun täiendavad tarned.
2026. aastal jõuavad Eestisse täiendavad droonitõrjeseadmed – droonipüssid, segajad, võrgupüssid, mille hange just välja kuulutati.
Kõik kokku tähendab, et Eesti on iga aastaga tublisti võimekam.
Toimetas Karol Kallas