Ühendkuningrigi Kuninglik Ühing leiab vastselt avaldatud uuringus, et teadusliku väärteabe tsenseerimisest on rohkem kahju kui kasu ja valitsused ning sotsiaalmeediaplatvormid ei tohiks seda teha.
Kuningliku Ühingu (Royal Society) – Ühendkuningriigi Teaduste Akadeemia – uuringus, mis kannab nime "Interneti teabekeskkond" (The Online Information Environment) leitakse, et tõestusmaterjali selle kohta, nagu haavava sisu eemaldamine suurtelt platvormidelt piiraks kuidagi teadusliku väärteabe levikut, on väga vähe. Samuti hoiatatakse, et väärteabe tsenseerimine võib selle suunata interneti nurkadesse, kus sellega on veelgi keerulisem tegeleda ning tsensuur süvendab usaldamatust võimude vastu.
Uuringu juhtivteadlane Frank Kelly, Cambridge'i Ülikooli Statistikalabori Süsteemide Matemaatika professor leiab:
Teadus seisab alati eksimuse piiril ja eesliini teaduslike püüdluste loomus tähendab alati ebakindlust.
Pandeemia varastel päevadel esitati teadust väga tihti kui midagi absoluutset, mida ei saa usaldada siis kui see ennast korrigeerib. Kuid olemasolevate teadmiste torkimine ja järeleproovimine on lahutamatu osa teaduse ning ühiskonna edenemisest.
Selliseid asju on oluline meeles pidada kui me üritame piirata teadusliku väärteabe kahjusid ühiskonnale. Konsensusest väljapoole jäävate väidete maha surumine võib paista ihaldusväärsena, kuid see võib takistada teaduslikku protsessi ja liigutada tõeliselt kurja tegeva sisu põranda alla.
Teadustöös määrateldakse teaduslikku "väärteavet" kui sisu, mida esitatakse faktina, kuid mis on teadusliku konsensuse poolt tagasi lükatud, või selle vastu. "Väärteabena" nähakse uuringus valeinformatsiooni, mida sihilikult sellisena jagatakse.
Uuringus soovitatakse väärteabega tegelemiseks poliitikakujundajatele, internetiplatvormidele ja teistele muuhulgas järgmiseid lahendusi:
- Meedia mitmekesisuse toetamist ja sõltumatut faktikontrolli – Jõuline, mitmekesine ja sõltumatu meedia tuleb kasuks teadusele ja avalikkuse teadlikkusele. Poliitikaid, mis ähvardavad sõltumatu meedia jätkusuutlikust, sealhulgas algoritmid, mis otsustavad väljaannete usladusväärsuse, või nende positsiooni üle sotsiaalmeedia lõimedes, peaks enne rakendamist väga hoolikalt kaaluma.
- Teadusliku väärteabe arenevate allikate jälgimine ja mõju vähendamine – Kahjulikku väärteabesse, mis levib kinnistes foorumites või otsesõnumite teenuste kaudu, sekkumiste hulgas, tehes seda ilma krüpteerimist murdmata, võiks olla tehnoloogiad, mis aitavad kasutajatel hinnata sõnumite või piltide tõepärasust. Samuti peaks jälgima "äärealade" sotsiaalmeediaplatvorme.
- Investeerida tuleb elukestvasse informatsiooni kirjaoskusesse – Digitaalse kirjaoskuse haridus ei peaks olema piiratud koolide ja ülikoolidega. Vanemaealised täiskasvanud on suurema tõenäosusega internetis leviva väärteabe sihtmärgiks ja sellele vastuvõtlikumad.
Toimetas Karol Kallas