Saksamaa valitsuse ministrid eesotsas kantsleriga muretsevad paremparteide menukuse ja Donald Trumpi valitsuse surve pärast ning pelgavad, et Euroopa Liit ei suuda sellistele väljakutsetele vastu hakata.
Le Monde on peale Teist Maailmasõda Charles de Gaulle'i käsu peale asutatud seni riigi kõige autoriteetsem korporatistlik päevaleht. Väljaande Berliini korrespondent Elsa Conesa tõdeb 16. jaanuaril avaldatud ülevaates, et Saksamaa on seni kujutanud ühte kindlamatest Euroopa Liidu tugisammastest. Millest tingituna tekitavad Saksamaa poliitilise nomenklatuuri eurokraatia püsimist puudutavad "ennekuulmatud" kõhklused ajakirjaniku sõnul hirmu, et Euroopa Liitu ootab ees paratamatu järk-järgult järjest tühisemaks muutumine.
Conesa hinnangul on Saksamaa nomenklatuuri euroebakindlusel kolm suuremat põhjust:
- Pikk sõda Ukrainas, millele vaherahu ei paista.
- Liiduvabariikides tõstavad pead rahvuslikud ja "Euroopa projektis" kahtlevad parteid. Näiteks tuuakse Itaalias Giorgia Meloni ja oht, et 2027. aastal võib Prantsusmaa presidendiks saada Marine Le Pen.
- Liiduvabariikide seas puudub üksmeel Trumpi vägivaldsele suhtumisele Euroopa Liitu vastu hakkamiseks. "Vägivalla" näiteks on kaubanduspiirangutega ähvardamine, nõudmised julgeolekule ja püüdlused tekitada liiduvabariikide seas erimeelsusi.
Euroopa Liidu tuleviku pärast on mures isegi euromeelsed poliitikud, kultuuritegelased ja ajakirjanikud.
Rohelise partei kaasesimees Franziska Brantner tunnistab, et "kõhklused Euroopa projekti suhtes võtavad võimust" ja hoiatab, et kasvavad erimeelsused, seda eriti Trumpi mõjul, võivad tuua kaasa Euroopa Liidu lagunemise. "Kui ma kaitsen seda [Euroopa Liitu], ütlevad inimesed mulle: "Kellega koos sa tahad oma Euroopat ehitada?" Giorgia Meloni on euroskeptik, samuti Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Emmanuel Macron on kaotanud võimu ja Prantsusmaa võib 2027. aastal nihkuda paremale äärele. Inimesed on edasipürgimise osas andnud alla, seda eriti kaitse- ja julgeoleku vallas, kuna 2027. aastal võib Elysée paleesse kolida Marine Le Pen."
Kirjanik ja meediategelane Sabine Rennefanz kirjeldab Der Spiegelis Euroopa Liitu kurnatuna ning sisemiselt nõrgestatuna ja ennustab, et see moodustis kaob järgmise kümne aasta jooksul. Seda mitte "dramaatilise kokkukukkumise"-, vaid "sammhaaval tähtsust kaotades" ja ükskõiksuse tõttu.
Vasakäärmuslaste häälekandja Süddeutsche Zeitung hoiatab Euroopa Liitu "hoolimatusest tingitud huku" eest, kuna suured euromeelsed parteid ei suuda välja mõelda "uusi julgeid samme suuremaks lõimumiseks". "Suurema lõimumise" näiteks tuuakse Liidu armee ja föderaliseerimine.
Kui peale ühispartei konservatiivist kantsleri Friedrich Merzi ametisse asumist 2025. aasta mais tabas sakslasi eurooptimism, siis kõigele lisaks on seegi säde tänaseks kadunud. Merz seab Liidu asemel esimuseks Saksamaa riiklikud huvid ja on teinud isegi Trumpile ettepaneku, et Saksamaast võiks saada Ameerika Ühendriikide eelistatud partner kui laiema Euroopa vastu huvi ei tunta.
Samuti kasvab isegi Saksamaa valitsuses rahulolematus majandust õõnestavate Brüsseli liialdatud regulatsioonidega. Pingeid lisavad paigal tammuvad ühisprojektid (Saksamaa ja Prantsusmaa ühine hävituslennuk) ja üldine Euroopa Liidu halvatus, kuna oluliste otsuste vastuvõtmiseks peavad nendega nõustuma kõik 27 liiduvabariiki.
Conesa toob välja, et mitmed süvariigi mõttekojad ja analüütikud esitavad mõtteid laadis, et Euroopa riigid peaksid keskenduma pisematele koostöö "formaatidele", nagu E3 (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik), soovitatakse ellu äratada Lääne Euroopa Liit elik moodustada liiduvabariikide tuumikgrupp, mis soovivad saada lahti ühehäälsuse nõudest, seda eriti kaitse- ja julgeolekukoostöö vallas.
Le Monde'i ajakirjaniku hinnangul on Saksamaal toimumas märkimisväärsed ühiskondlikud muutused, mis Euroopa Liidule midagi head ei tähenda.
Toimetas Karol Kallas