Costa, Zelenskõi, Rutte ja Leyen kohtumise järgsel pressikonverentsil, 24.06.2025 Foto: Scanpix

Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen lubab ühendada Ukraina kaitsetööstuse liitmist Euroopa Liidu omadega määral, "nagu Ukraina kuuluks Euroopa Liitu". 

24. juunil toimus Haagi NATO tippkohtumise raames Leyeni, NATO peasekretäri Mark Rutte, Euroopa Liidu nõukogu juhi António Costa ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kokkusaamine.

Euroopa Komisjoni esimees kirjutas kohtumise järel ühismeedias: 

"Me lõimime meie kaitsetööstused määral, nagu Ukraina kuuluks Euroopa Liitu. See on Ukrainale hea.

Sama hea on see Euroopa Liidule, sest Ukraina on tänaseks erakordse innovatsiooni kodu.

Lõppeks on jõud kõige parem julgeolekutagatis."

Euroopa Liidu ja Ukraina kaitsetööstuse ühendamise mõte käidi 2024. aasta septembris välja süvariigi mõttekoja Atlantic Council väljaandes UkraineAlert. Üllitises "Ukraina uuendusmeelsel kaitsetööstusel võib olla Lääne julgeolekus võtmeroll" selgitatakse, kuidas "Ukraina kaitsesektori kaasamisega suudetakse paremini kaitsta vaba maailma julgeolekut".

Ukraina ja välismaiste kaitsetööstuste koostöö näiteks võib tuua Ukraina käsirelvade tootja RPC Fort ja Iisraeli Israel Weapons Industries (IWI) koostöö. 2008. aastal sai Fort IWI käest litsentsi viimase Tavor automaatide (TAR-21 JA X-95) tootmiseks.

Kui IWI relvad kasutavad 5.56×45mm NATO laskemoona, siis  Fort tegi need ümber Kalašnikovi 5.45×39mm moonale ja hakkas neid väidetavalt salakaubana maailmas müüma. Muuhulgas on Tavori automaadid jõudnud Maroko politsei relvastusse, kus neid olla ei tohiks. Nii Fort kui Ukraina relvaekspordi ametid eitavad selliseid süüdistusi. Teadaolevalt on Forti ja IWI koostöö tänaseks lõppenud ja Tavori relvi Ukrainas enam ei toodeta.

Tänaseni on Ukraina kaitsejõudude põhirelvad 5.45×39mm ja 7.62×39mm moona kasutavad Kalašnikovid (AK-47 ja AKM). Tavori automaate kasutavad elik kasutasid peamiselt eriüksused ja vähesel määral on/oli neid Azovi pataljoni käsutuses. 

Ukraina kaitsetööstuse tugevuseks peetakse droonilahendusi, milleks kasutatakse suures osas Hiina Rahvavabariigis toodetud mootoreid, akusid, kaameraid ja teisi algosasid. 

24. juunil teatasid Poola ja Ukraina valitsused, et kaks riiki kavatsevad ühendada enda droonitööstused. Algatusega luuakse nõndanimetatud "drooniorg", mille piirkonnas tegutsevad ettevõtted hakkavad tootma sõjalise ja julgeoleku otstarbega mehitamata õhusõidukeid. Suurem osa koostöödroone pannakse kokku Poola kaguosas Ukraina piiri ääres asuvas Rzeszówi linnas ja toodangut hakkavad kasutama mõlema riigi relvajõud.

Ukraina on vaatamata sõjale jätkuvalt üks Euroopa korrumpeerunumaid riike.

Toimetas Karol Kallas