Antony Sguazzin ja Leah Wilson kirjeldavad Bloombergi arvamusloos, kuidas kunagisest esimese maailma riigist Lõuna-Aafrika Vabariigist on täna saanud üha sügavamale pimedusse vajuv viletsuseorg. Nelson Mandela ja tema Aafrika Rahvuskongress lubasid Lõuna-Aafrikale progressistlikku Wakandat – sellist koomiksi muinasjutulinna lubatakse täna suurimate parteide poolt LAVi inimestele päriselt –, kuid kommunistlikele režiimidele omaselt saadi hoopis vohav rassism ja korruptsioon.
Reis Pretoriast Mabopanesse algab kuuerealise kiirteega, mida ääristavad kaubanduskeskused ja kontorihoonete pargid. See möödub haljendavatest müüriga ümbritsetud ja turvaettevõtete kaitse all olevatest elamupiirkondadest, kus majadel on basseinid ja suured aiad. See lõpeb tolmuses mustade elurajoonis (township; mis on LAVis konkreetsete omadustega mustade eeslinn/asula), mis asub pealinnast põhjas ja kus rohelust, poode ning ilusaid maju asendavad ühekorruselised tuhaplokkidest majad, mida ümbritsevad räämas hoovid. Ühes sellises – Katekani kogukonna arendusprojektis – asub okastraadiga piiratud territooriumil hulk tellistest hooneid, istub Beauty Mokubung koos hulga teiste naistega õmblusmasinate taga lootes, et vastu kooliaasta algust tellivad kohalikud koolid nende käest koolivorme, mis annaks neile pisukesegi sissetuleku.
Apartheidi lõpp pole tänaseks 71-aastase Mokubungi heaks midagi teinud. Ta on üks 18 miljonist Lõuna-Aafriklasest, kes elab riigi sotsiaalabi peal. Need inimesed, keda on riigi rahvastikust ligikaudu kolmandik, näevad täna, kuidas peale veerandsadat aastat on nende sotsiaaltoetustest üha vähem abi. Samal ajal kui riigis kiireneb inflatsioon, pole Mokubungi pension sammu pidanud ja ta peab ühes kuus saama hakkama ainult 1890 randiga (ca 109€). Lisaks iseendale elavad tema kulul veel kolm töötut lapselast, kelle vanemad surid AIDSi.
"Meil tuleb maksta elektri eest, osta toiduks asju nagu maisijahu ja suhkur. See raha on liiga väike," räägib Mokubung ajakirjanikele.
Samal ajal kui paljudes riikides majandus kasvab, on LAVi riigikassa tühi ja riiki on tabanud viimase sajandi suurim majanduslangus, mis omakorda sunnib vähendama sotsiaalabiprogramme, mis kunagi olid arenevate riikide seas ühed heldemad. Viimase kahe aastakümne jooksul on pensionid kasvanud aastas keskmiselt 5,4 protsenti, kuid käesoleval aastal on need tõusnud ainult 1,6 protsenti, mis on inflatsioonist tublisti üle poole vähem. Riigikassa sõnul on ees ootamas mitmed aastad kokkuhoidu sotsiaaltoetuste pealt, mis peaks riigi aitama välja kümnendi kestnud majanduse stagnatsioonist.
Samal ajal kui paljudes riikides majandus kasvab, on LAVi riigikassa tühi ja riiki on tabanud viimase sajandi suurim majanduslangus, mis omakorda sunnib vähendama sotsiaalabiprogramme, mis kunagi olid arenevate riikide seas ühed heldemad.
Selline käik ähvardab veelgi suurendada vastuolusid nende "kellel on" ja nende, "kellel ei ole" vahel, ja riigist on saanud susiseva süütenööriga püssirohutünn. Juulis kahes kõige rahvarohkemas provintsis aset leidnud märatsemised ja rüüstamised on märk üha armetumas seisus sotsiaalsest kangast. Märatsemise käivitas küll endise presidendi Jacob Zuma vangistamine, kuid sellest sai kiiresti "kraba kõike, mis kätte satub" ängide väljaelamise litaania. 18 kuni 24 aastaste vanusegrupis on riigis tööpuudus 80 protsenti ja korduvad pandeemiast tingitud sulgemised on teinud hakkamasaamise veelgi keerulisemaks. Tuhanded inimesed rüüstasid kaubanduskeskuseid ja ladusid, märtasemiste käigus hukkus 337 inimest, majanduslikku kahju hinnatakse 50 miljardile randile (ca 3 mlrd €) ja ohus on 150 000 inimese töökohad.
Kui apartheidi lõpust on möödas rohkem kui veerandsada aastat, on Maailmapanga hinnangul LAV tänaseks üks maailma ebavõrdsemaid riike. Presidendid alates Mandelast on musta keskklassi loomise ja miljonite vaesusest välja aitamise eesmärgil laiendanud sotsiaalabisüsteemi ning võtnud vastu hulga positiivse diskrimineerimise seaduseid. Paraku tänu vohavale korruptsioonile ja niigi ühe maailma vaesema haridussüsteemi pea olematutele investeeringutele, pole ebavõrdsuse lõhe vähenenud.
Kui apartheidi lõpust on möödas rohkem kui veerandsada aastat, on Maailmapanga hinnangul LAV tänaseks üks maailma ebavõrdsemaid riike.
Alates 1993. aastast, mis on viimane aasta kui riik oli valgete võimu all, on ülemise ühe protsendi inimeste maksueelne sissetulek kasvanud poole võrra, samas kui 50 protsendi alumise ühiskonna osa oma on vähenenud kolmandiku, väidab Maailma Ebavõrdsuse Laboratoorium (World Inequality Lab). 3500 kõige rikkamale Lõuna-Aafrikale kuulub rohkem vara kui kõige vaesemale 27 miljonile. Kuigi kümne protsendi rikkamate seas on alates 2014. aastast musti rohkem kui valgeid, pole kahel kolmandikul LAVi majapidamisel, kellest pea kõik on mustad, hädaolukorra tarbeks midagi tallele pandud.
"Pooltel riigi elanikel pole hinge taga mingit vara. Riigis on miljoneid inimesi, kellel pole mitte midagi. Kui riiki tabab selline šokk, nagu Covid, pole neil raha, et endale süüa osta," kirjeldab Lõuna-Aafrika olukorda Belgia Université Catholique de Louvain (Louvaini Katoliiklik Ülikool) koosseisus tegutseva Maailma Ebavõrdsuse Laboratooriumi teadlane Leo Czajka.
Peale apartheidi, kui majandus kasvas kuskil viie protsendi ringis aastas, olid valitsuse suured kulutused jätkusuutlikud ja riigivõlga hoiti kontrolli all. Kuid alates 2008. aasta rahanduskriisist ja 2009. aastal Zuma presidendiks saamisest, on majanduskasvu seiskumisest hoolimata sotsiaalkulutused jätkuvalt kasvanud.
Viimase kaheksa aasta jooksul, kui majanduskasv pole küündinud üle kahe protsendi, on riigitöötajate palgad paisunud ja korruptsioon suurenenud. Tänane valitsus hindab, et Zuma valitsuse ajal varastati riigiettevõtetest 500 miljardit randi (29 mlrd €). Tänaseks pankrotis rahvuslik lennuettevõte pole alates 2011. aastast kasumit teeninud ja riiklik energiaettevõte Eskom Holding SOC Ltd on suutnud koguda 400 miljardit randi (ca 23 mlrd €) võlga, mille põhjuseks on väidetavalt uute elektrijaamade rajamise kasvanud kulud, kuid süüdistuste järgi leitakse, et põhjuseks on poliitikute poolt ettevõttest raha välja kantimine.
Mustade majandusliku võimestamise programmid, seda eriti riigi üliolulises kaevandustööstuses, on loonud hulga miljonäre ja miljardäre, nagu seda on tänane president Cyril Ramaphosa ja tema naise vend Patrice Motsepe. Samal ajal on töömahuka kullatööstuse maht vähenenud, mille tõttu on kaotanud töö kümned tuhanded madalapalgalised töölised. Kuna elektrikatkestused on regulaarsed, mille süüks peetakse elektriettevõtte vähest riigipoolset järelvalvet ja saamatut juhtimist, ei julgeta riiki suunata ka uusi investeeringuid.
Mustade majandusliku võimestamise programmid, seda eriti riigi üliolulises kaevandustööstuses, on loonud hulga miljonäre ja miljardäre, nagu seda on tänane president Cyril Ramaphosa ja tema naise vend Patrice Motsepe.
Nii on Lõuna-Aafrika silmitsi kainestava reaalsusega: alates 1998. aastast on sotsiaalabi vajavate inimeste hulk kasvanud kuus korda. Kuna rassiline ebavõrdsus on vähenenud, on sellist pööret toetanud just vara koondumine väikese osa mustade kätte. 2019. aastaks teenis riigi rikkam 10 protsenti 65 protsenti sissetulekutest. Selline määr on suurem kui Brasiilias, Indias, või USAs.
Teatud vaatlejate hinnangul pole Ramaphosa sotsiaalkulutuste kärpimine siiski õigustatud.
"Sotsiaalkulutuste vähendamine on arusaamatu," leiab Cape Townis asuva Aafrika Lõunaosa Töö- ja Arengu Uuringute Üksuse (Southern Africa Labour and Development Research Unit) juht Murray Leibbrandt. "Seda ei nõua pea mitte keegi, sealhulgas reitinguagentuurid. Kõik on vägagi teadlikud, milline ebavõrdsus riigis valitseb. Alumise kahe või kolme kümnendiku inimeste jaoks pole peamiseks sissetulekuallikaks mitte töötamine, vaid sotsiaaltoetused. Need inimesed on jäänud välja Lõuna-Aafrika kasvuloost."
Lõuna-Aafrika seisab silmitsi kainestava reaalsusega: alates 1998. aastast on sotsiaalabi vajavate inimeste hulk kasvanud kuus korda.
Johannesburgi Vaesuse ja Ebavõrdsuse Uuringute Instituudi (Studies in Poverty and Inequality Institute) juht Isobel Frye sõnul muudab sotsiaalprogrammide kokku tõmbamine olukorra hullemaks. Johannesburgi vaeses Voslooruse linnaosas läbi viidud uuring näitab, et pool kohalikust majandusest sõltub sotsiaaltoetustest.
Frye sõnul on sotsiaalabi vähendamise tulemuseks kahanev majandus, suurenev vaesus ja ebavõrdsus. "Riigikassa näeb sotsiaaltoetusi ainult kuluna, mitte investeeringutena. Nende otsus suurendab häda ja viletsust seninägematus mõõdus. Me ei ehita nii tugevat ühiskonda."
Apartheidi lõppemisega kaotati mustadele igasugused piirangud. Nad võivad elada kus tahavad ja armastada keda tahavad. Lõuna-Aafrika põhiseadus on maailmas üks progressistlikumaid, milles on kirjas nii rassivõrdsus, õigus valida omale sugu ja abielluda kellega tahes.
Valitsusel pole siiski valikut. Ennustatakse, et riigivõlg kasvab 2026. aastaks 89 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja eelmisel eelarveaastal ulatus eelarvedefitsiit 14 protsendini. Valitsus kavatseb suurendada investeeringuid kõigisse sektoritesse, alates telekommunikatsioonist ja taastuvast energeetikast kuni hädas riigiettevõtete majandusolukorra parandamiseni. Kõik see vajab raha.
Riigikassa majanduspoliitika osakonna juht Duncan Pieterse sõnul on nende lähenemise aluseks soov taastada majanduskasv. "Kuidas saavutada tasakaal tõhusa sotsiaaltoetuste turvavõrgu ja samal ajal üliolulise töökohtade loomise toetamise vahel?"
Apartheidi lõppemisega kaotati mustadele igasugused piirangud. Nad võivad elada kus tahavad ja armastada keda tahavad. Lõuna-Aafrika põhiseadus on maailmas üks progressistlikumaid, milles on kirjas nii rassivõrdsus, õigus valida omale sugu ja abielluda kellega tahes. Siiski ei maksa kõik see pangas mitte midagi.
(Soovitus: Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvast adekvaatsema/mitmekesisema pildi saamiseks on soovitatav jälgida buuride vabaühenduse AfriForum ühe eestvedaja Ernst Roetsi Twitteri (ingliskeelset) kontot.)
Toimetas Karol Kallas