Lugeja kirjutab: inimene maksab ise oma makse ja riigi efektiivsus tõuseb

Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroo. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Maksundushuviline Janno Tults jätkab toimetusele saadetud kaastöös arutlemist riigi maksupoliitika muutmise vajaduse üle.

Eelmises lugejakirjas Objektiivile (ilmus 07.12.2015) kirjeldasin valitud asjaolusid, mis tekivad, kui inimene hakkab ise oma maksusid maksma.

Kirjeldasin põhiprobleemi, et ettevõtja peab maksuameti asemel ise maksude kogumisega tegelema, seejuures veel oma kulu ja kirjadega. Kogu aeg seisab pea kohal riigi karistuskirves ning riik mängib kahepalgelist mängu, kiites töötajaid ja süüdistades tööandjaid.

Probleemi lahendamiseks tegin põhilise ettepaneku, mis seisnes selles, et edaspidi tööandja maksab kõik palga (sh sotsiaalmaksu) töötajale välja, s.t lepingus lepitakse kokku palgafond. Maksuametile kui riigi esindajale neis asjus deklareerib tööandja lihtsalt väljamakstud summa, liigi ning saaja. Isegi selle võiks ära jätta, kuna see on inimese enda ja riigi vaheline asi. Las riik tegeleb ise oma tulude, praegu maksude, kogumisega.

Nimetasin ka tagajärgi. Alljärgnevalt kirjutan mõtteid, kuidas riigil tekib inimesega kohe väga otsene suhe ning erasektor aga saab tegeleda valdkonnaga, mis on tema tegevus, mitte tegelema sunnitud heategevusega. Maksukoormus hakkab langema ja riik muutub kiiresti efektiivseks.

Abiandja saab anda abi, rohkemgi kui praegu, kui riik annaks ära aitamise monopoli, millest olen kirjutanud veelgi varasemas lugejakirjas. Kordan üle, et kasusid ja võimalusi on veelgi, mh ettevõtluse elu loomulikuks osaks muutumises.

Mõningaid pealtnäha probleeme ettepaneku rakendumisega

Enne kui väljapakutud lahendusega tekkivate kasude juurde läheme, pakun välja lahenduse ühele tekkida võivale küsimusele ja selle võimalikele maksunduslikele analoogiatele. Nimelt tekivad ka kohe mõningad küsimused dividendide väljamaksete osas, kuna need on ühelt poolt justkui isikustamata, samas tegelikult isikustatud väljamaksed (saajad deklareeritakse erinevalt ettevõtlusega mitteseotud kulude ja erisoodustuste saajatest).

Minu idee järgi, kui inimene saab dividende äriühingu osanikuna (või aktsionärina), siis ta maksab ise dividendilt tulumaksu ära. Kui teine juriidiline isik saab dividende osanikuna, siis ka tema maksab, kui ta on dividendid saanud. Andmed – summa, saaja ja väljamakseliik – on deklareeritud väljamaksja poolt, aga neilt pole maksusid kinni peetud. Olgu öeldud, et neid andmeid deklareeritakse ka praegu. Selliselt säilib senine maksumäär, ka raha tuleb enam-vähem samal ajal, kuna jätkuvalt deklareeritakse summad ja riik kogub maksud väljamaksepõhiselt. Ülejäänud osas jääb maksustamine selliseks, nagu on seni olnud juriidilistel isikutel.

Olgu öeldud, et tulumaksu makstakse juba praegu, lihtsalt maksjaks on väljamakse tegija, mitte makse saaja, ning samuti vältimaks ühingutevahelist dividendide topeltmaksustamist deklareeritakse juba praegu eelnevalt maksustatud dividende.

Tööandjapoolne deklareerimine võiks esialgu jääda, aga see lihtsustub oluliselt. Ekslikult valesti deklareerimise korral on töötajal kohustus viga ise ära parandada. See on töötaja kohustus maksu maksta, mitte tööandja oma.

Mõningaid kasusid

Maksukoormus hakkab langema ja riik muutub kiiresti efektiivseks. Olukorras, kus inimene peab reaalselt ise raha üle kandma oma piskust, siis kui mõni valitseja vastu satub või hakkab mingit maksutõstmise, nt astmeliselt, juttu ajama, saab töötaja kohe välja arvutada, palju see talle maksma läheb. Hästi, siiski jääb kaudse maksustamise võimalus, kuhu meil vapralt liigutakse.

Mitmed seni juriidilistele isikutele mõeldud deklaratsioonilahendused hakkavad laienema ka inimestele. Efektiivsem väljatöötatud tehniliste lahenduste rakendamine.
Lihtsustub annetamine, kui riik annaks ära aitamise monopoli, millest kirjutasin varasemas lugejakirjas. Juriidilise isikuga on selge, seal lihtsalt maksuarvestus jääb ära.

Kui aga inimene teeb annetuse, siis ta saaks annetuselt kõikidest maksudest vabastuse proportsionaalselt annetuse suhtega sissetulekusse kalendriaasta lõikes. Kui inimene on mingil kuul teinud rohkem annetusi kui on sissetulekuid, siis see tasandub eelnevate ja järgmiste kuude sissetulekute ja maksude arvel ära. Ka see jooksva tasaarvelduse süsteem on juba olemas, vaja vaid täiustada.

Näiteks: inimese kogu sissetulek aastas oli 5000 eurot, millest maksudeks maksis erinevatel põhjustel 2400 eurot. Inimene tegi annetuse 100 eurot, mis moodustab 100:5000*100%=2% kogu sissetulekust. Riik vähendab selle peale tema maksukoormust 2% 2400-st, s.t 48 eurot.

Kui inimene on maksnud makse enam, siis tagastatakse, kui vähem, siis jäetakse see osa sisse nõudmata. Nagu praegugi, kui meenutame tuludeklaratsiooniaega, mis algab juba 15. veebruaril ja lõpeb 31. märtsil. Pidage meeles siis tulud õigeaegselt ära deklareerida, kel vaja.

Kokkuvõte

Kui eemaldada tööandja töötaja ja riigi vahelt, saab nagu võluväel lahendatud mitmed probleemid. Otsese maksumaksmisega inimeselt riigile hakkab langema maksukoormus ja riik muutub kiiresti efektiivseks, kuna inimene hakkab huvi tundma, kuidas riik juba olemasolevat maksuraha kasutab.

Riik enam ei saa mängida kahepalgeliselt töötajat tööandja vastu, kus töötaja ei liiguta maksude maksmiseks lillegi ja samas tööandja maksab otseselt peale maksukogumisele. Abiandja saab anda enam abi.

Janno Tults, väikeettevõtja, poliitika- ja maksundushuviline, liige pankrotistunud erakonnas EKD

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!