USA president Donald Trump. Foto: Scanpix

Donald Trumpi suhtes käivitatud tsensuurilaine on teiste seas hukka mõistnud Saksamaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Mehhiko liidrid, vahendab Breitbart. Samas plaanib Saksamaa Kapitooliumi sündmuste valguses edasi minna vihakõneseaduse karmistamisega.

Esimese maailma liidrina kritiseeris Trumpi Facebookist ja Twitterist eemaldamist Mehhiko sotsialistist president Andrés Manuel López Obrador. “Mulle ei meeldi, et kedagi tsenseeritakse ja neilt võetakse ära õigus postitada. Ma ei ole sellega nõus ja ma ei aktsepteeri seda,” sõnas ta. Presidendi sõnul on tegemist väga tõsise olukorraga, kus tehnoloogiafirmad käituvad inkvisitsioonina, et avalikku arvamust mõjutada.

Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle migratsiooni pooldavatel ja vihakõnevastastel seisukohtadel on vähe kattuvusi Trumpi omadega, avaldas Ränioru tehnoloogiagigantide suureneva võimu osas muret. “Kantsler näeb valitud presidendi konto täielikku sulgemist problemaatilisena,” vahendas tema seisukohta pressiesindaja.

Samas on Saksamaa koalitsioonil plaanis USA Kapitooliumi sündmuste valguses plaanis võimalikult kiiresti võtta vastu uus seadus, mis peaks võitlema “paremäärmusluse” ja veebis toimuvate “vihakuritegudega”, vahendab Tagesschau. Sotsiaaldemokraatliku partei parlamendifraktsiooni asepresident Dirk Wiese sõnul on viimane aeg seaduse vastuvõtmiseks. “Selge sõnum demokraatia vaenlastele ja agitaatoritele saab olla vaid: me ei aktsepteeri teie tegusid ja seisame teie vihale vastu nii veebis kui päriselus,” sõnas Wiese. Sakslased näevad Kapitooliumi sündmustes paralleele novembrikuu sündmustega, kui koroonaviiruse piirangute vastase protesti raames püüdis väiksem grupp aktiviste tungida parlamendihoonesse.

Seaduse, mille parlament juba vastu võtnud oli, peatas president Frank-Walter Steinmeier, kuna seda nõudis föderaalne konstitutsioonikohus. Nimelt peaks sotsiaalvõrgustikud tulevikus nn vihakõne raporteerima Saksamaa politseile, kes saab seejärel kasutajate infole ligipääsu. Siin nähakse võimalikku vastuolu Saksamaa põhiseaduse paragrahvidega, mis puudutavad isikuandmete ja privaatsuse kaitset.

Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire nimetas “digitaalset oligarhiat” ohuks demokraatiale. “Suuri veebiplatvorme peab riiklikult reguleerima,” leidis ta. Euroopa asjade nooremminister Clement Beaune aga sõnas, et tema jaoks on Trumpi Twitterist eemaldamine šokeeriv ning sääraseid otsuseid peaks tegema kodanikud, mitte ettevõtete juhid.

Juba varem on allikate sõnul Twitteri käitumise pärast muret tundnud Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson, keda häiris Twitteri-poolne Trumpi tviitide märgistamine. Johnson nägi võimalust, et sama võidakse tulevikus teha ka temaga, ning plaanis võimalike uute seaduste vastuvõtmist, mis tsensuuri takistaks.

Euroopa parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liider Manfred Weber teatas, et USA suurfirmad ei saa otsustada ELi kodanike eest, mida võib ja mida ei või internetis arutada. Ta nimetas toimuvat ohuks “konsensuse ehitamisel, mis on vabadele ja demokraatlikele riikidele ülioluline”.

Austraalia paremtsentristliku valitsuse mitu ministrit võtsid toimuva vastu sõna. Asepeaminister Michael McCormack ütles ajakirjanikele, et pooldab sõnavabadust, mitte tsensuuri.

Venemaa dissident Aleksei Navalnõi leidis Twitteri postituses, et kuigi tegu on erafirmaga, on Venemaal ja Hiinas säärased firmad saanud riigi parimateks sõpradeks ja tsensuuri täideviijateks. “Kui asendate “Trumpi” “Navalnõiga”, saate 80% täpsusega Kremli vastuse sellele, miks mu nime ei tohi Venemaa telekanalites mainida ja miks ma ei peaks saama osaleda valimistel,” sõnas ta.

Föderatsiooninõukogu senaatori Aleksei Puškovi sõnul seab internetihiidude dikaat ohtliku pretsedendi. Sõnumirakenduse Telegrami kanalisse postitatud sõnumis sõnas Puškov, et Moskva teeb toimuvast tõsised järeldused. “Pea täielik sõltuvus välismaistest internetiplatvormidest on vastuolus riigi suveräänsusega,” sõnas ta.

Telegrami asutaja Pavel Durov hoiatas aga, et Twitterist palju ohtlikum on Apple’i ja Google’i duopol, kuna viimased saavad täielikult peatada teatud äppide leviku. Telegram on tema sõnul arendamas veebipõhist äppi juhuks, kui säärane risk realiseerub. Durov soovitas Apple’i asemel kasutada Androidi operatsioonisüsteemi, kus kasutajatel on installeeritavate programmide üle veidi rohkem kontrolli.

Novembris hoiatas Venemaa meediaregulaator Roskomnadzor Google’it ja Youtube’i riigi meediaorganisatsioonide väidetava tsenseerimise eest. Nimelt märgiti näiteks Russia Today dokumentaalfilm USA “paremäärmuslikest” vabatahtlikest relvastatud organisatsioonidest “ekstreemseks”.

Norra vasakpoolse töölispartei juht Jonas Gahr Store mõistis hukka Trumpi “viha”, kuid leidis, et tsensuur ohustab poliitilist vabadust kogu maailmas.

Toimetas Jaanus Vogelberg