Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on Tallinna halduskohtu poolt langetatud otsus valitsuse kehtestatud koroonapiirangute põhiseadusvastasuse kohta hea ja põhjalik, kuid ei lahenda probleeme nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seadusega (NETS), mis tuleks põhjalikult uueks kirjutada, vahendab ERR.
Tallinna halduskohus rahuldas oma hiljutise otsusega 56 isiku kaebused, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kohus leidis ühtlasi, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus.
Madise ütles, et tal on hea meel, et halduskohus nii põhjaliku (otsus on pea 100 lehekülge pikk – toim.) otsuse langetas ja näitas, et eraisikutel on mõtet piirangute vastu kohtusse pöörduda.
"Piirangud kehtestati kahjuks sellise õigusaktiga, mida õiguskantsler otse riigikohtus avalikes huvides vaidlustada ei saa, kuigi nende olemus on selline, et peaks saama. Ja ka seda probleemi, mulle tundub, see kohtuotsus veel ei lahendanud. Küll on aga väga tervitatav see sisuline süvenemine ja julgus teha minu hinnangul hästi põhjendatud otsus," lausus Madise.
"Aga ma väga loodan, et avalikku arvamust ei suunata selliselt, et tahetakse võimaliku järgmise laine puhul, mis kindlasti tuleb, jälle piiranguid kehtestada. Inimesed, kes epidemioloogiat väga hästi tunnevad, ütlevad, et see ei oleks enam sisuliselt väga põhjendatud ja ka tervishoiusüsteemi töövõimet hinnatakse pisut teisiti, kui seni on tehtud ja seda näeb ette ka sotsiaalministri määrus. Nii et esiteks oleks väga oluline, et avalikkus valitsuselt piiranguid enam ei nõua, kui uus laine tuleb, ja et valitsus neid ka ei kehtesta," väljendas Madise lootust.
Madise: NETS tuleks ümber teha
Kehtiv NETS, mille muudatuste esimene lugemine riigikogus aprilli alguses lõpetati ning mis on saanud hulga muudatusettepanekuid, sealhulgas ka õiguskantslerilt, läheb nüüd halduskohtu otsusega riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.
Madise hinnangul pole ka kõik NETS-i kavandatavad muudatused piisavad ning seetõttu tuleks seadus täiesti uueks kirjutada.
"On kaks väga suurt viga. Esiteks see, et sisuliselt tehakse võimalikuks kehtestada ulatuslikud piirangud mis tahes hooajalise viirushaiguse korral. Meie hinnangul on see kindlasti põhiseaduse vastane ja põhjendamatu. Teiseks: kahjuks ei ole selgelt ja konkreetselt öeldud, missuguseid piiranguid juhul, kui see on tõesti põhjendatud, kehtestada tohib. Ometi on see võimalik. Sellepärast me palusimegi kaaluda ka seda, et tehakse täiesti uus, kaasaegne ja tõesti tõhus seadus. Praegu võiks selleks olla just õige aeg," lausus õiguskantsler.
Madise sõnul ei saa õiguskantsler riigikogule öelda, et seaduseelnõu menetluse võiks katkestada ja uue eelnõu kirjutada, kuid kui eelnõu sellisel kujul seaduseks saab, tuleb sellega minna riigikohtusse.
"Fakt on see, et kui antakse valitsusele veel laiemad võimalused kehtestada kogu ühiskonnale veel laiemad piirangud, kui need olid seni, siis küllap tuleb põhiseadusliku järelevalve korras see asi vaidlustada," lausus ta.
Madise sõnul on üks mõistlik muudatus, mis praeguses eelnõus on, piirangute kehtestamiseks vajaliku valitsuse üldkorralduse asendamine määrusega, mis annab õiguskantslerile võimaluse teha järelevalvet.
"On üks osa piiranguid, mida peaks parlament vahetult kehtestama või peaks see volitusnorm, mis määruse kehtestamiseks antakse, olema täpsem, et oleks hõlpsam kontrollida, kas need piirangud ikka on selgel, seaduslikul ja loogilisel alusel. Need üldkorraldused, mis päris kindlasti kogu ühiskonnale piirangute kehtestamiseks ei sobi olemuslikult ja võtavad võimaluse ära need kiiresti ja tõhusalt vaidlustada, nendest tuleks kindlasti vabaneda," lausus Madise.
Madise: põhiõiguste ja vabaduste piiramisel peab olema legitiimne eesmärk
Madise märkis, et kui inimeste põhiõigusi ja vabadusi piiratakse, siis peab sellel olema legitiimne eesmärk.
"Nii nagu kohus seda ka ütles, siis kindlasti on selleks inimeste raske haigestumise ja surma vältimine. Haiglate ja muu tervishoiusüsteemi tegeliku ülekoormus vältimine – need eesmärgid on kindlasti kohased. Edasi tuleb mõelda, kas üks või teine piirang tõesti on hädavajalik selle eesmärgi saavutamiseks või tegelikult on need kohustused ja piirangud seatud pigem sellepärast, et avalik arvamus neid soovib või on seal mõni teine motivatsioon kui ametikult öeldud," lausus õiguskantsler.
Madise hinnangul pole ka õige siduda piirangute kehtestamine eelnevalt määratud nakatumis- või haiglaravi näitajatega, nagu valitsus on teinud.
"Ka selle kohta on õiguskantsler avaldanud seisukoha, et sellised mõõdikud ja näidikud ei ole pandeemia lahendamisel sobivad," lausus Madise ning lisas, et kui neid siiski kasutusele võetakse, siis ei tohi nende alusel kindlasti piiranguid rakendada.
Toimetas Martin Vaher