Vangerdamised Steve Bannoniga USA rahvusliku julgeoleku nõukogus viitavad tugevalt sellele, et Trump peab rahvusvahelisel areenil tantsima neokonservatiivide sõjatrummi järgi, arvab Markus Järvi nädalakommentaaris.
Peavoolukanalite andmetel viskas Donald Trump oma peamise strateegi ja nõuandja Steve Bannoni välja rahvusliku julgeoleku nõukogust, milles langetatakse otsuseid sõja, rahu ja eelkõige USA sõjaliste sekkumiste üle rahvusvahelisel areenil.
See fakt on olulisem, kui pealtnäha võib paista. Kui Trumpi administratsioonis tuleks otsida ühte tõeliselt establishmenti-vastast hinge, siis tema leidmiseks pole vaja tikutuld aga suurendusklaasi. Selleks on Breitbart juhi kohalt presidendi peastrateegiks värvatud Steve Bannon, mees, kes sama väljaande poliitikatoimetaja Matthew Boyle'i hinnangul viibib alati seal kus plahvatab või põleb – tikud peos, muuseas.
Ent sama hästi võib öelda, et kui keegi – peale vastvalitud presidendi enda – oli USA süvariigi ametnikkondade, kolme tähega organisatsioonide ja rahandus-pangandus suurkorporatsioonide poolt vihatud, siis oli selleks taas ei keegi muu kui Harvard Business Schoolist diplomi saanud ja vana Sauroni enda ehk Goldman Sachsi teenistusest üheksakümnendate alguses vabatahtlikult lahkunud Bannon.
Steve Bannon on näinud üksjagu Mordori siseelu ja seetõttu on ta valmis omalt poolt kaasa aitama selle hukule. Nagu iga hüva tapeluse ja Tema Majesteedi pankurite ehk angloameerika pervesse globaalimpeeriumi ausate tümitajate puhul teatava sagedusega esile tuleb, oli ka Bannon iiri juurtega ja loomulikult katoliiklane. See, mis tänapäeval natukene pehmostunud iirlusest ja ristisõdade aulist pärandit häbenevast humanitaarkatoliiklusest puudu jäi, paikas Bannon Sun Zi ja Carl Philipp Gottlieb von Clausewitzi hoolika tudeerimisega.
Niisiis, Bannon oli märk globalistidele ja nende vastastele. Ühtedele põlguse ja teistele lootuse märk – isegi kui mitte märk võidust, siis vähemalt lubadus korralikust tapelusest, mis puhastab õhku, kuivatab Washingtoni mädast soomaastikku ja annab jõudu ja rõõmu neile, kes sellest eluga pääsevad.
Kui kokku panna Assadi väidetavad keemiarünnakud Süürias ja Bannoni antiglobalistlikud positioonid, siis ei pea olema eriline Einstein eeldamaks, et Bannon oli ilmselt rahvusliku julgeoleku nõukogus neokonservatiivsete hullude poolt juba aastakümneid edendatud ja kahjuks isegi Trumpiga päev-päevalt rohkem tuure üles keriva USA-poolse sekkumise vastu.
Bannoni väljaviskamine on sümboolseks märgiks kõikidele globalistidele, et süvariik on Donald Trumpi ära kodustanud ja neokonservatiivide sõjatrummi järgi tantsima õpetanud. Exxon Mobil, Lockheed Martin, Bushide sündikaat ja elatunud sõjaratsu nimega John McCain on – üllatus-üllatus – taas tõmbamas pikemat kõrt.
Ootame igal juhul huviga, mida teeb Trump, kes oma valimiskampaania ajal rääkis korduvalt, kuidas Süürias ja Põhja-Aafrikas on tehtud viga vea järel. Kas nüüd on ta Washingtoni süvariigi ässitusel valmis kirjutama ka enda initsiaalid maailma vigastajate pikka nimekirja?