Presidendivalimiste eel on “Hirvepargi vestluste” külaliseks EKRE esimees ja presidendikandidaat Mart Helme, kellega vestleb Markus Järvi. 

Nagu kevadel alustatud saatesarja puhul tavaks, vaatame alustuseks tagasi möödunud 25 aastale ja küsime, kuhu Eesti on teel ning mis meie ühiskonnas muutunud on.

Veel parem Eesti

Mart Helme hinnangul on meie poliitilises otsustamisprotsessis jõutud tupikusse, kus oluliste otsuste tagamaid ei taheta või ei julgeta teadvustada. Muutus toimus Helme hinnangul 1990ndate aastate teises pooles järsult.

“Mäletan, kui ma 1999. aasta kevadel Moskvast tagasi tulin, oli minu tookordne töökoht välisministeerium täiesti muutunud kõigest nelja aastaga, mis ma olin Moskvas ära olnud. Uksest oli sisse astunud karjerism ja poliitkorrektsus. Selle nimel, et Eesti saaks NATO-sse ja Euroopa Liitu, olid inimesed valmis väga palju rahvuslikku, ka iseseisvust maha salgama. See oli mulle väga võõrastav. Nii võõrastav, et ma ei suutnud sellega leppida,” kirjeldab Mart Helme kiiret õhustiku muutust võrreldes taasiseseisvumise algusaegadega.

Helme hinnangul oleme näinud nende aastate jooksul, et positiivsete arengute kõrval on aset leidnud sündmused, mida soovitakse kalevi alla pühkida või nüri propaganda abil rahvale söödavaks teha.

“Paljud Eesti otsused on tehtud kas paratamatuse sunnil, rumalusest või välissurvest. Need on põhilised kolm varianti,” ütleb Helme ja lisab, et meie ülesanne on välja selgitada, kuidas ja kelle huvides on võimalik teha teistsuguseid otsuseid. “Lõpmatuseni ellu viia vale poliitikat nullib kõige positiivse varem või hiljem ära.”

Me tahame veel paremat Eestit ning selle saavutamiseks on vaja anda diagnoos, mis on valesti ja miks ta on valesti.

Kui konservatiividele heidetakse Helme sõnul ette, et nad ei soovi uuendusi ja positiivseid muudatusi, siis on see jutt lihtsalt jama. “Me ei eita positiivseid muudatusi, ent me pole pimedusega löödud. Me pole nii rumalad, et negatiivsetele arengutele mitte tähelepanu juhtida. Me tahame veel paremat Eestit ning selle saavutamiseks on vaja anda diagnoos, mis on valesti ja miks ta on valesti,” on Helme veendunud.

Suurkorporatsioonide võim ja globalism

Rääkides välispoliitikast ja Eesti valikutest, peaks Mart Helme arvates olema otsustajatele selge, et maailmas ei tehta poliitikat kaugeltki mitte väikerahvaste ja -riikide huvides. “Poliitikat ei tehta isegi enam mitte suurrahvaste huvides, vaid rahvusvaheliste suurkontsernide huve silmas pidades,” jätkab Helme. “Suurkorporatsioonid on niivõrd rikkad, et Eesti, Läti ja Leedu oma riigieelarvetega on oluliselt vaesemad kui WalMartid või panganduskontsernid.”

Helme sõnul olemegi viimase 25 aasta jooksul näinud vaid suurkorporatsioonide haardeulatuse ja võimu pidevat kasvu.

Briti peaminister Tony Blair on tänaseks tunnistanud, et Iraaki tungimine oli vale otsus, ent ta pole öelnud, miks ta selle vale otsuse langetas: “Pole võimalik, et ta juba tol hetkel ei omanud informatsiooni sellest, et see on vale otsus, mis tegelikult tehti suurkorporatsioonide huvides,” näitlikustab Helme.

Miks on Venemaa ja Lääne suhted nii halvad? Peamine põhjus seisneb Mart Helme hinnangul sellest, et Venemaa ei luba oma territooriumil rahvusvaheliste suurkorporatsioonide vaba tegutsemist. “Liberaalne majanduspoliitika, mida meil Eestis väga kiidetakse, on üks nende korporatsioonide instrumente,” ütleb EKRE esimees.

Seda kõike tuleb silmas pidada, kui me oma poliitikaid ajame. “Kus maale me suudame vastupanu osutada ja kus maale me suudame neile selgeks teha, et ärge nii tehke, see on teile endile pikemas perspektiivis kahjulik.”

Meie valitsused pole aga Helme arvates olnud endale võimelised isegi tunnistama, et maailmas toimivad asjad mõnevõrra teistsuguse loogika kohaselt, kui kõik ilusad demokraatia-jutud räägivad.

“Kuni seda ei tunnistata, ei ole võimalik ka vastavaid poliitikaid ajada ning see on meie valeotsuste peamine põhjus,” tõdeb Helme kokkuvõtteks.

Õige ja vale kosmopoliitsus 

Globaalseid arenguid vaagides tõdeb Helme, et ta pole otseselt sugugi kosmopoliitsuse vastane, kui seda mõistet õiges ja autentselt rikastavas tähenduses võtta.

“Religioossel tasandil näeme väga ulatuslikku kosmopoliitsust. Võtame kasvõi kristliku maailma, mis kujutab endast ühistel väärtustel, ühisel usul ja ühistel veendumustel põhinevat kosmopoliitset ühendust. Ent see kosmopoliitsus ei eita näiteks kristlike aafriklaste, hindude või mehhiklaste rahvuslikke, keelelisi ja kultuurilisi traditsioone,” sõnab Mart Helme. “See on tõeline kosmopolitism!”

Vasakliberaalide poolt peale surutav kosmopoliitsus on aga rahvuslikkust, kohalikke traditsioone nivelleeriv ja hävitav.

“Vasakliberaalide poolt peale surutav kosmopoliitsus on aga rahvuslikkust, kohalikke traditsioone nivelleeriv ja hävitav,” ütleb Helme.

See, mida vasakliberaalid ja globalistid nimetavad võrdsuseks, hävitab Mart Helme sõnul vabaduse, sest vabadus annab inimestele võimaluse olla erinevad ja teostada ennast vastavalt oma eeldustele:

“Me ei ole võrdsed. Meil on erinevad oskused ja erinevad anded aga me saame olla mõlemad vabad!”

Intervjuu lõpuks räägime päevapoliitikast ja presidendivalimistest ning saame muuseas teada, mis teeb Mart Helme tõeliselt õnnelikuks.

Head kuulamist ja kaasamõtlemist!