EKRE juht Martin Helme sõnul on üleminek "taastuvatele energiaallikatele" 2030. aastaks hullumeelne utoopia, selleks pole tehnoloogilisi lahendusi ja tänane energiakriis on tahtlikult tekitatud.

Alljärgnevalt on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme 31. augustil riigikogus peetud kõne täiskujul.

Kallid sõbrad, tänane kriis on pikalt planeeritud poliitiliste utoopiate elluviimise tulemus. Tänane kriis on taastuvenergia võimsuste suurendamise ja fossiilkütuste ning tuumakütuste turult väljatõrjumise tulemus. 

Kõik me saame aru, et Ukraina sõda ja Venemaa geostrateegilised mängud võimendavad seda halba trendi, aga ned ainult võimendavad seda. 

Energiakriisi juurpõhjus on absurdne, ebareaalne, majanduslikult mitte mingil juhul toimiv ja tehnoloogiliselt võimatu rohepööre. Tänane kriis, kui me teeme selle seaduse järgi, mis siin praegu meil on, siis me teeme veel rohkem seda, mis on tänase kriisi põhjustanud. Meil on vähem elektrit, see on halvemini kättesaadav, halvema kvaliteediga kõigub rohkem ja see on kindlasti kordades kallim. 

Väide, et tuuleenergia maksab kolmkümmend nelikümmend eurot, on võimalik ainult sellisel juhul, kui me valetame iseendale ja avalikkusele. Et selle energia hind ongi ainult selle tuuliku püstitamise kulu, ei ole selle hind, nagu me oleme siin rääkinud. Lisanduvad võrgu investeeringud, akude investeeringud, stabiliseerimis-investeeringud. Nende hind on kümnetes miljardites. Tuulehind on megavati kohta vähemalt mitusada eurot. 

Jutt sellest, et põlevkivi omahind on sada viiskümmend eurot, on täielik jama. Ebaaus ja üle bluffitud on väide, et kui 150 eurost võtta välja CO2 hind ja ka siis ei lange see viiekümne euroni. 

Arusaamatuks jääb samuti jutt, et meil on olemas mingid õiged päikesepargid ja mingid valed päikesepargid. Kallile ministrile peab meelde tuletama, et see on ikkagi meie enda riigikogu poolt ja valitsuse poolt vastu võetud seadus, mis lõi tingimused päikeseparkide tegemiseks. Selle seaduseaugu kirjutasid ametnikud ja sotsid rõõmuga sisse seadusesse, mis võimaldas subsiidiumeid saada. Kuid ups, mitte ainult sotsid ei saanud sellest teada, vaid väga paljud inimesed ja nüüd tuleb välja, et liiga palju on neid päikeseparke, kes tahavad subsiidiumeid ja võrk ei kanna seda välja.

Liivi lahe tuulepark, millest meil räägitakse, mille ehitamise hinnaks väidetakse olevat kaks ja pool miljardit, kataks ära umbes veerandi meie vajadustest veerandi. Mõtleme siis, millistest summadest me räägime, kui me räägime mingitest roheenergia investeeringutest? Millisest, millisest ühikuhinnast me räägime, kui me räägime nendest investeeringutest, millele lisanduvad võrgu investeeringud, kõik muud asjad. Neid numbreid vaadates on mul on tunne, et inimesed absoluutselt ei adu numbreid. 

Me räägime kümnest teravatist, mis on Eesti vajadus ja siis me räägime kuskil mingitest väikestest põllu peal olevatest päikeseparkidest, mis justkui ongi lahendus. See on see nii irreaalne, nii absurdne jutt, et ma ei saa aru, kuidas täiskasvanud inimesed, terved ministeeriumid, terve valitsus saab sellist juttu rääkida. 

See, mida meile ehitatakse, on täielik katastroof. Tulevik ei ole üleminek fossiilenergialt mingisugusele taastuvenergiale. Kui me seda teed jätkame, mida see seadus meile siia toob, on tulevik, üleminek pimedasse keskaega, kus kellelgi ei ole mingit energiat, mingit tootmist, ei ole mitte midagi. Külanaised pesevad oja ääres pesu, pekstes seda vastu kive. Vot see on meie tulevik, mingit mingit utoopiat ei ole mõtet rääkida. Ajaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, rahaliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi, tehniliselt ei ole võimalik ehitada neid võimsusi. 

Ja kõige suurem küsimus jääb vastamata, miks me sellega üldse tegeleme? Ehitame parem juurde veel ühe põlevkivijaama, mis on odav ja stabiilne. Meil on see tehnoloogia olemas, see on varustuskindel, tooraine on meie oma, meie oma oskusteave ja võime sõita sellega nii kaua, kui on vaja. Sõidame sellega senikaua, kuni meil on olemas mingisugused uued tehnoloogiad, seesama neljanda põlvkonna tuumajaam.

Seda on vaja meile, aga seda ei taha tänane valitsus üldse teha. Nii et meil on tegelikult olemas lihtsad, odavad toimivad lahendused, kuid nende poole me ei vaata sellepärast, et mingisugune uus religioon, hullumeelne, fanaatiline, uus religioon ütleb, et meil on vaja roheenergiat. Kusjuures see ei ole isegi keskkonnasäästlik. 

Võtame näiteks päikesepaneelid. Iga inimene, kes ütleb, et ta on suur suur loodusesõber, sellepärast et ta toetab päikesepaneele, on suutnud ennast täielikult välja lülitada päris maailmast. Päikesepaneele saab toota, kuna Aafrikas Kongos kaevandavad lapsorjad mingit maavara, keskmine kaevuri vanus on kaksteist aastat ja keskmine kaevuri eluiga on kakskümmend aastat. See on nii mürgine tegevus ja kõik, kes panevad omale päikesepaneele üles, toetavad lapsorjade tööjõudu Aafrikas. 

Päikesepaneelide utiliseerimise kulu ei ole üldse selle elektrihinna sees. Mis saab nendest tuulikutest, mille maha võtmise hind ei ole elektrihinna sisse arvestatud? Kuhu need pärast pannakse? Ei, keegi ei tea, keegi ei ütle, aga muudkui marsime edasi. Me usume helgesse tulevikku! See on meie kohus, meie erakond usub ka helgesse tulevikku. Meil on selleks isegi lihtsad lahendused olemas. Vaja on toimivat poliitilist tahet, mida teil pidavat päris palju olema. Me peame astuma elektribörsilt välja, peame lõpetama CO2 kvootidega kauplemise. Vaja on ehitada uus põlevkivi- ja tulevikus uus tuumajaam.

Toimetas Karol Kallas