Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Monika Helme esines 7. septembril sotsiaalmeedias pikema pöördumisega, milles juhib tähelepanu Eesti julgeolekuasutuste tegevuse mitmetimõistetavusele.
Algab Helme tekst:
Kui siiani on arutatud teemal, et Kaja Kallas on seoses oma Venemaa suunalise pereäriga oht Eesti julgeolekule, siis tänaseks on selgunud, et tegelikkuses on meil hoopis suurem probleem.
Nimetatud probleem on meie julgeolekuasutused. Need asutused, mis peaksid hea seisma selle eest, et mitte ükski kõrgem riigiametnik ega riigi juhtfiguur ei kasutaks oma positsiooni kurjasti ja Eesti mainet kahjustavalt ära, olid – nagu selgub – kogu asjast [Kallase skandaalist] teadlikud. KAPO on seotud Kallase abikaasa ettevõttele sanktsioonialuste kaupade Venemaale transportimise erilubade väljastamisega!
KAPO on asutus, kes peab neid lubasid heaks kiitma või tagasi lükkama. Eeldaks siinkohal muidugi, et pigem mitte, sest kõik institutsioonid ning ettevõtted on saanud peale Ukraina sõja puhkemist väga selgelt suunise, mida oleme riigina sõnumitena selgelt edastanud ka välismaale, oma liitlastele, et agressorriigiga on igasugune äritegemine vale ja tuleb lõpetada. Eesti ja Kaja Kallas on olnud ühed teema eestkõnelejad.
Kui KAPO läbi oma erinevate kõneisikute väidab, et nende meelest on kõik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem , kui ühe peaministrikese vereraha.
Nüüdseks teame, et KAPO on alla kirjutanud mitmele Kaja Kallase abikaasa osalusega ja finantsjuhitava firma Stark Logistic transpordi eriloale, mille alusel sai viia erinevaid kaupu, sealhulgas sanktsioonialuseid, Venemaale. Need kaubad jõudsid muuhulgas nii Venemaa kaitseministeeriumi haldusalasse kui ühe Putini lähikondlasest oligarhi käsutusse. Peaministri pere teenis sellelt kõigelt raha.
See, et KAPO pakub praegu Kaja Kallasele strateegilise kommunikatsiooni katust, on häbiväärne! Kui KAPO läbi oma erinevate kõneisikute väidab, et nende meelest on kõik korras, siis on meil palju suurem julgeolekuprobleem, kui ühe peaministrikese vereraha.
Kui julgeolekuasutused annavad nii tõsises asjas nii kergekäeliselt peaministrile selles väga põhimõttelises skandaalis indulgentsi ja välistavad sedasi edasise uurimise ning avaliku huvi, siis tekib ühiskonnas paratamatult väga tõsine küsimus: kas mitte kogu meie julgeolekuasutuste süsteem ei ole Venemaa poolt santažeeritav?
See on nii kõrgetasemeline korruptsioon, et ainuüksi sellepärast peaksid kõik meie liitlased häiret andma, peaksid hakkama küsima küsimusi väljastpoolt.
See, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, läänemetsakesed ei taha võimust ilma jääda, see on julgeolekuasutuste skandaali kõrval kökimöki.
Kui asutused, mis peaksid seisma väärika ja rahvusvahelise moraalse majaka, Eesti huvide kaitsel, on langenud selleni, et kaitsevad Venemaalt vereraha teeninud peaministrit, on valinud selles räiges skandaalis poliitilise poole, peaasi et EKRE ei pääseks võimu ligi, siis on asjad ikka väga valesti. Väga halvasti.
Meil on käes tõsine julgeolekuprobleem, tõsine demokraatia probleem, tõsine probleem võimude lahususe osas.
See, et mingid hussarikesed, tsahknakesed, läänemetsakesed ei taha võimust ilma jääda, see on osutatud skandaali kõrval kökimöki.
Asjaolu, et meil teevad liberaalse sekti poolt korrumpeeritud ja allutatud julgeolekuasutused moraalselt hälbinud peaministrile katet, peaasi et EKRE ei tule, on häbiväärne. Piinlik. Ja ohtlik.
Kui oleme jõudnud olukorrani, et Venemaaga äri ajamine on rohkem õige, kui anda ühele rahva poolt demokraatlikult valitud erakonnale aus võimalus, kui Venemaa äri kaitstakse julgeolekuasutuste poolt rohkem, kui päris demokraatiat, siis …
Polegi rohkem midagi öelda.
Toimetas Karol Kallas