Guatemala naised tantsimas feministide hümni "Vägistaja sinu elus" järele. Foto: Scanpix

Laupäeval, 18. jaanuaril toimub Washingtonis naiste marss, mis on eeldatava osalejate arvu poolest senistest kümneid kordi tagasihoidlikum. Eestis käesoleval aastal naiste marssi ei toimu.

Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump astus ametisse reedel, 20. jaanuaril 2017. Laupäeval, 21. jaanuaril toimus Washingtonis ja paljudes teistes USA linnades esimene naiste marss. Washingtoni üritus tõi kokku 450 000 demokraatias pettunud inimest ja üle riigi väljendas Wikipedia andmetel rahulolematust Hillary Clintoni kaotusega kolm kuni viis miljonit inimest.

Naiste marsi tõmbasid käima kolm naist. Kaks neist, mustanahaline Tamika Mallory ja Iisraeli araablaste järeltulija Linda Sarsour on vasaradikaalidest demokraadid ja äärmuslikud islamistid, kuuludes radikaalse mustade ameeriklaste islamiliikumise Nation of Islam juhi Louis Farrakhani lähikonda. Kolmas naiste marsi algataja valge Bob Bland on samuti Farrakhani järgija ja juudivihkaja, kes süüdistab juute afroameeriklaste marginaliseerimises ning orjakaubanduses.

Teine, 2018. aasta, naiste marss toimus "Me too" naiste ahistamise ja ärakasutamise vastase kampaania laineharjal. Demonstratsioonide kese ei olnud enam Washington, vaid New York ja Los Angeles, kus korraldajate sõnul osales vastavalt kakssada- ja kuussada tuhat inimest. Washingtoni tulid toona marssima mõned tuhanded inimesed. Trump säutsus toona: "Kõikjal meie suurepärases riigis on ilus ilm. Täiuslik päev kõigile naistele marssimiseks. Minge välja ja tähistage ajaloolisi saavutusi majanduse ning jõukuse loomise vallas, mis viimase kaheteist kuuga on aset leidnud. Naiste seas on täna 18 aasta madalaim tööpuudus."

2019. aasta naiste marsil Washingtonis osales ligikaudu sada tuhat inimest, kuid selleks ajaks oli liikumist hakanud mõjutama selle juhtide äärmuslik islamism ja antisemiitlus. Üritust saatvate skandaalide tõttu astusid 2019. aasta 16. septembril kolm liikumise asutajat Mallory, Sarsour ja Bland tagasi ja nende asemele valiti naiste marssimist suunama 17 inimest "kõigist eluvaldkondadest".

Eelmisel, 2019. aastal jõudis naiste marss Eestissegi. Naiste ängi kanaliseerijateks – marsi maaletoojateks – on Eesti Inimõiguste Keskuse soolise võrdsuse ekspert Kadi Viik ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna aktivist ning Kiusamisvaba kool SA juht Triin Toomesaar. Toona oli käimas Riigikogu valimiskampaania ja marsil osalesid pea kõik Sotsiaaldemokraatliku erakonna tipppoliitikud eesotsas Jevgeni Ossinovski ning Marina Kaljurannaga.

Eesti seni ainukesel naiste marsil osales ümber viiesaja inimese.

2020. aastal naised Eestis marssimiseks põhjust ei näe.

Käesoleva aasta naiste marss toimub laupäeval, 18. jaanuaril Washingtonis, kuid huvi naiste marsi vastu on kümnetes kordades vähenenud. Washintoni linnavalitsusele esitatud avaliku ürituse korraldamise taotluses on osalejate arvuks märgitud kümme tuhat inimest.

USA naiste marsi 2020. aasta teemaks on "patriarhaat ja vägistamine", leiab liikumise koduleheküljelt. "See aasta me ainult ei marsi. Me asetame oma kehad [rinde]joonele käsikäes koos teiste massiliikumistega," kirjutatakse marssijate ilmavõrgukohas.

Naiste marsi 2020. aasta tunnusmeloodiaks on hispaaniakeelne feministide hümn "Vägistaja sinu elus", mis kõlab:

Patriarhia on meie kohtunik
Mis vangistab meid alates sünnist
Ja meie karistus
See on vägivald, mida sa EI NÄE

Patriarhia on meie kohtunik
Mis vangistab meid alates sünnist
Ja meie karistus
On vägivald mida sa NÄED

See on naistetapp
Minu tapja karistamatus
See on meie kadumised
See on vägistamine!

See ei ole minu süü, kus ma olin ja kuidas riides
Ja vägistaja OLID sina
Ja vägistaja OLED sina
Põhjuseks on mendid
Põhjuseks on kohtunikud
Süüdi on süsteem
Süüdi on president
See rõhujast riik on matšo vägistaja

Koos laulusõnadega on täpselt kirjeldatud, kuidas iga rea ajal peab tantsima. Nagu viidatud hümni videos.

Naiste marsi leheküljel jätkatakse: "Me usume, et naiste õigused on inimõigused ja inimõigused on naiste õigused. Me peame looma ühiskonna, milles naised – sealhulgas mustad naised, põliselanike naised, vaesed naised, sisserändajad naised, puudega naised, juudi naised, moslemi naised, latinx [uuskeelne sooneutraalne eufemism, mis kirjeldab USA-s elavaid ladina-ameeriklasi] naised, aasia ja Vaikse ookeani saarte naised, lesbid, bi-d, veidrad (queer) ja trans-naised – kõik on vabad ja võimelised oma pere eest hoolitsema ja seda turgutama. Sõltumata sellest, kuidas nad siia ilma tulid. Neid ümbritsev keskkond peab olema turvaline ja terve, vaba igasugusest strukturaalsest takistustest."

Naiste marssi toetavad progressiivsed organisatsioonid nagu USA suurim abordikliinikute kett Planned Parenthood, sõjavastane Code Pink, progressiivsete eesmärkide tarbeks raha koguv Credo ja põhimõtteliselt kõige konservatiivse ning parema vastu sõdiv Demand Justice ning veel mitmed sarnased ettevõtmised.

Naiste marss algab Washingtoni Vabaduse väljakult (Freedom Plaza) Eesti aja järele kell viis õhtul ja jõuab poolteist tundi hiljem, umbes kell 18.30, Valge Maja ette.

Toimetas Karol Kallas