SAPTK juhatuse liikmed Varro Vooglaid ja Markus Järvi. Foto: SAPTK


Seekordses Objektiivi raadiosaates heidavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi lähema pilgu kohtuliku aktivismi ja omavolitsemise probleemile, mis on Eestis esile kerkinud seoses kohtute rakendamisega homoaktivistide ideoloogiliste ambitsioonide teenistusse.

Varro Vooglaid selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus, mille tulemusel tunnustati Eesti õigusruumis esimest korda õiguslikult kehtiva abieluna kahe samast soost inimese vahelist liitu, on otseselt ja ühemõtteliselt vastuolus kehtiva õiguse ja seadusandja tahtega ning rikub sellisena nii õigusriigi, võimude lahususe kui ka demokraatia põhimõtteid.

Saates analüüsiti lähemalt, kuidas jõudis Tallinna Ringkonnakohus õigusvastase otsuseni ning põhjendati, miks see otsus on selgelt õigusvastane. Ennekõike taandub küsimus sellele, et kohus lähtus meelepärase lahenduseni jõudmiseks rahvusvahelise eraõiguse seaduse tõlgendamisel mitte rahvusvahelises eraõiguses, vaid korrakaitseõiguses käibel olevast avaliku korra määratlusest.

Vooglaiu sõnul ei ole tegu pelgalt juriidilise praagi, vaid sigadusega: "Praak on see, kui kogemata tehakse viga, aga ma ei suuda uskuda, et nii jämedaid vigu tehakse kogemata. Eelduslikult on kohtunike näol tegu ikkagi kvalifitseeritud asjatundjate, mitte inimestega tänavalt… Juristide jaoks on see elementaarne, et ühe õigusharu raames küsimust lahendades tuleb lähtuda mõistete määratluses selle õigusharu raames mõistele omistatud tähendusest, selle asemel, et laenata mõiste sootuks teistsugune määratlus mõnest teisest õigusharust. Kui nii tehakse taotluslikult, siis näitab see, et tegu on ebaeetiliste inimestega, kes õõnestavad kogu kohtusüsteemi autoriteeti."

Saates arutleti mitmete seonduvate küsimuste üle, peatudes muu hulgas sellel, miks langetas Tallinna Ringkonnakohus oma skandaalse otsuse päev pärast uue valitsuse ametissesaamist, mil kriitilise tähtsusega siseministeerium läks sotside kontrolli alla.

Samuti räägiti sellest, kuidas üleüldse nähtub nii Tallinna Ringkonnakohtu otsusest kui ka mitmetest Tallinna Halduskohtu otsustest, et homoideoloogia Eesti ühiskonnale pealesurumiseks on vahetatud taktikat ning erinevalt kooseluseaduse läbisurumisest püütakse nüüd eesmärgini jõuda läbi kohtute, mitte parlamendi kaudu. Nagu homoaktivist Reimo Mets ütles juba 2013. aastal, püütakse "seadusi teha" kohtute kaudu, mis on ilmselgelt täiesti ebademokraatlik ning nii õigusriigi põhimõtet kui ka võimude lahususe põhimõtet raskelt riivav praktika.

Seejuures on Vooglaiu sõnul markantne mitte ainult see, et erinevalt parlamentaarsest õigusloomest toimub kohtutes kogu protsess suletud uste taga ja ilma, et avalikkusel oleks sellele protsessile ligipääs. "Mitte ainult kuulutatakse kohtumenetlused suletuks, vaid Tallinna Halduskohus keeldub ka langetatud kohtuotsuste väljastamisest," selgitas ta, toonitades, et kohtud teevad avalikkusele selle protsessi jälgimise ja selle suhtes informeeritud seisukoha väljendamise nii raskeks kui võimalik.

Saate lõpuosas peatuti lähemalt ka küsimusel sellest, mida tuleks teha, et peatada kohtuliku omavolitsemise kaudu "homoabielu" hiiliva seadustamise püüdlusi ja kõrvaldada Tallinna Ringkonnakohtu ebaseadusliku otsuse tagajärjed.

Varro Vooglaiu täpsemat analüüsi kõnealusest Tallinna Ringkonnakohtu otsusest saab lugeda allviidatud artiklist.

Käesoleval hooajal on raadiosaade "Objektiiv" Pereraadio eetris üle nädala reedeti kell 19 ja kordusena laupäeval kell 14. Vestlust juhib Markus Järvi.

Analüüs: kohtu omavoli abielu mõiste moonutamisel