Riigikogu uue õiguskantsleri ametisse nimetamise otsustamine. Ülle Madise. Foto: Scanpix

Õiguskantsler Ülle Madise tegi oma ettekandes riigikogule rea ettepanekuid seonduvalt erakondade rahastamise ja poliitilise reklaami regulatsiooniga, toonitades muu hulgas, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) tuleks anda õigus tutvuda kodanikeühenduste rahastamisallikatega.

Õiguskantsler tuletas meelde, et enne 2015. aasta Riigikogu valimisi jagas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) flaiereid, millel kutsus üles hääletama mõne erakonna ja kandidaadi poolt ning teiste vastu.

“ERJK leidis, et tegemist on keelatud annetusega, sest reklaam on erakonnale loovutatud rahaline hüve ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juriidiline isik. Euroopa Inimõiguste Kohus on aga niisugust poliitikute vaateid kajastavate lendlehtede jagamise keeldu pidanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks,” märkis õiguskantsler, nentides kodanikeühenduste õigust osaleda valimiseelses avalikus arutelus, et seista oma veendumuste ja huvide eest.

“Demokraatlikus ühiskonnas ei või huvigruppide esindajatele keelata avalikke üleskutseid hääletada nende erakondade poolt, kes nende vaateid kõige rohkem jagavad või kaitsevad, isegi juhul, kui üleskutse esitatakse reklaami vormis. Sellist üleskutset peab võimaldama vähemalt siis, kui see on sisuliselt seotud vastava juriidilise isiku põhikirjalise eesmärgiga. Karistusähvardusega seotud juriidilise isiku annetuse täielik keeld on põhiseaduse §-ga 45 vastuolus.”

Teiselt poolt väljendas õiguskantsler aga muret, et kodanikeühenduste võimalused valimiste-eelses avalikus arutelus osalemiseks on praegu liialt avarad, mistõttu pole ERJK saanud nõuda dokumente poliitilise iseloomuga reklaamikampaaniaid korraldanud ühendustelt.

“Siiski saab poliitiliste jõudude rahastamise regulatsiooni kujundada nii, et väljendusvabadust austatakse läbipaistvust kaotamata. Näiteks võib lubada huvigruppidel teha poliitilist reklaami, kui nad järgivad mõningaid erakondade rahastamise kohta kehtestatud reegleid (eelkõige kohustust teavitada järelevalveorganeid). Selline regulatsioon kehtib näiteks Kanadas, Slovakkias ning Iirimaal. Riigikogul tuleks tagada väljendusvabadus ja kaaluda, kas laiendada erakondade rahastamise läbipaistvust tagavaid reegleid ja järelevalvet ka ühingutele,” ütles Madise.

Õiguskantsleri ettepaneku kohaselt tuleks ERJK-le anda pädevus saada dokumente ka kolmandatelt isikutelt ehk isikutelt, kes ei ole ei erakonnad ega kandidaadid. Tema sõnul tuleks kaaluda ka ERJK (ja selle poolt volitatud ametniku) õiguste laiendamist, et komisjon saaks küsida seletust, teostada vaatlust ja küsida ametiabi näiteks sarnaselt Riigikontrolliga. Ühtlasi tuleks õiguskantsleri arvates laiendada ERJK rahastust, et sel oleks “tema pädevuste teostamiseks piisav tugiressurss”.

2015. aasta riigikogu valimiste järel nõudis ERJK detailset teavet SAPTK valimiste-eelse kampaania kohta, ent viimane keeldus seda andmast, osutades asjaolule, et ERJK-l puudus vastava nõude esitamise pädevus. Seejärel püüdis ERJK veenda Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) algatama SAPTK suhtes väärteomenetlust, ent PPA keeldus sellest, kuna ei tuvastanud ühegi koosseisu rikkumist.

ERJK aga ei nõustunud PPA otsusega ja vaidlustas selle, saates väärteomenetluse algatamata jätmise peale põhjaliku kaebuse ja püüdes siiski leida võimaluse SAPTK vastu uurimise algatamiseks. PPA jäi aga endale kindlaks, selgitades oma otsust muuhulgas järgnevalt: “Kuna SAPTK trükistel kajastati kõiki suuremaid erakondi ning lisaks sellele palju erinevaid Riigikogu kandidaate, oleksid need kõik väärteomenetluse alustamise korral menetlusaluse isiku staatuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud karistusnormi sisu ja mõte ei ole ühe juhtumi raames võtta vastutusele üks annetaja, kõik erakonnad ja kandidaadid.”

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid andis sotsiaaldemokraadist esimehe Ardo Ojasalu poolt juhitud ERJK tegevusele 2015. aastal karmi hinnangu, nimetades seda ideoloogiliseks tagakiusamiseks ja osaks püüdlusest kehtestada ideoloogilist diktatuuri, kuna SAPTK kampaania tõlgendamine “varjatud annetusena” oli absurdne.

“Vähemalt minul ei ole hetkekski tekkinud kahtlust, et tegu on olnud just nimelt tagakiusamise püüdlusega. Seesugune veendumus ei rajane vaid asjaolul, et ERJK tähelepanu on olnud koondatud väga selektiivselt just SAPTK-le, tõsiasjal, et komisjoni esimeheks on parteipoliitilisel maastikul selgelt meie suurimaks ideoloogiliseks vastasteks olevate sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Ardo Ojasalu, ega faktil, et komisjoni aseesimees, võitleva ateisti ja sekularistina tuntud ning sotsidele lähedal seisev Kaarel Tarand on korduvalt väljendanud oma põlgust nii minu isiku kui ka SAPTK suhtes. Ennekõike baseerub minu veendumus lihtsalt tõdemusel, et ERJK süüdistused on olnud läbinähtavalt otsitud, pahatahtlikult kallutatud, ebamõistlikud ja lausa absurdsed,” ütles Vooglaid toona.

Väärväite, et SAPTK valimiste eelne kampaania kujutas endast keelatud annetust, tõi esmakordselt avalikkuse ette ETV uudistesaade “Aktuaalne kaamera”, milles peeti vajalikuks käsitleda seda teemat koguni mitmel korral, luues avalikkuses SAPTK suhtes alusetult negatiivset kuvandit (vt nt siit ja siit).

Politsei keeldus SAPTK valimiseelse kampaania suhtes väärteomenetluse algatamisest

Püüd algatada SAPTK tagakiusamist kukkus läbi