Oma arvamuses riigikogu sotsiaalkomisjonile osutab õiguskantsler Ülle Madise tõsistele puudujääkidele ja probleemidele, mis sisalduvad riigikogu menetluses olevas NETS-i (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus) eelnõus.
Oma vastuse alguses rõhutab Madise, et õiguskantsler on enam kui kaks aastat kestnud koroonapandeemia vältel saanud arvukalt kaebusi pandeemia ohjamiseks kehtestatud piirangute ning piirangute seadmise üldise korralduse vastu, millest paljud on olnud põhjendatud. Samuti on pandeemia toonud selgelt esile kehtiva NETS-i puudused ning toonitab vajadust koostada uus ja praktilise elu vajadustele vastav seadus. Madise osutab, et praeguse eelnõu tekst on seesmiselt vastuoluline ja vastuolus ka seletuskirjaga.
Õiguskantsler toob välja eelnõu põhilised puudused:
Eelnõu tervikkontseptsiooni puudumine ja terminoloogilised ebatäpsused
Kuigi riigil on õigus ja kohustus inimeste tervise kaitseks ja tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks kehtestada piiravaid reegleid, peab iga piirang olema siiski soovitud eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Iga piirang nii eraldi kui osana piirangute tervikust peab olema loogiliselt põhjendatud ja tuginema metodoloogiliselt korrektselt saavutatud ning õigesti tõlgendatud teadustulemustele ning faktidele. Ühtlasi toonitab Madise, et piirangute kehtestamisel saavutatav kasu peab ületama kaasnevad kahjud.
Kehtiv NETS ei käsitle nakkushaigusi piisava eristusastmega terviklikult ega ka kaasaegsel viisil (nt ohtlik või eriti ohtlik nakkushaigus, nakkuspuhang, epideemia, pandeemia). Puudub terviklik ja kaasajastatud kontseptsioon nakkushaiguste levikuga kaasnevate ohtude tulemusliku ennetamise ja tõrjumise kohta.
Eelnõus kasutatavad mõisted (nt karantiin, nakkuskahtlus, epideemia) ei ole ühemõtteliselt arusaadavad, neid kasutatakse eri kontekstides erinevas tähenduses või erinevalt sellest, kuidas neid üldiselt rahvusvahelises praktikas kasutatakse. Selline ebatäpsus tekitab seaduse rakendamisel segadust ja töötab probleemi lahendamisele vastu.
Samuti ei ole arvestatud eelnõus sellega, et nakkushaigustest tingitud ohud võivad olla erinevad (nt. kontaminatsioon vs loomulik nakkuse levik) ning sellest sõltub omakorda nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete valik. Seadus ja selle muutmise eelnõu ei sisalda põhimõtteid, millest nakkushaiguste ohtude käsitlemisel lähtuda nagu näiteks ettevaatusprintsiip ja selle ulatus, meetmete tõenduspõhisus, eesmärk ja selle saavutatavus ning meetmete proportsionaalsus.
Täidesaatvale võimule antavad piisavalt piiritlemata volitused
Seadusega täidesaatvale võimule põhiõiguste piiramiseks antav volitus on põhiseaduspärane vaid siis, kui see seab täitevvõimule selged raamid ehk tingimused, millele vastavust on võimalik kohtulikult kontrollida. Seadus peab olema selge ja vastuoludeta, kuid eelnõu säilitab täitevvõimule ka üldkehtivate piirangute seadmisel sisuliselt vabad käed, kohati neid kehtiva NETS-iga koguni laiendades.
Nii kehtivas seaduses kui ka selle muudatuste eelnõus on Vabariigi Valitsusele antud õigus kehtestada piiranguid, mida seadus otse ei nimeta. Riigikohus on oma arvamuses toonud välja, et kõiki olulisi põhiõiguste piiranguid peab põhiseaduse paragrahv 3 järgi kehtestama riigikogu. Ühtlasi peab riigikogu kehtestama põhiõiguse piirangu aluse ja see seadus peab olema seda täpsem ja määratletum, mida intensiivsem on piirang ning see kehtib ka kiiret sekkumist vajavas olukorras. Põhiseadus siin erandeid ei tee. Ühtlasi nõustub õiguskantsler riigikohtu seisukohaga, et volitusnormi määratletuse nõude mittetäitmist ei saa õigustada asjaoluga, et senised valitsused pole oma volitusi kuritarvitanud.
Üldkorraldused
Õiguskantsler toonitab, et piiritlemata hulgale isikutele ja piiritlemata hulga juhtumite reguleerimiseks saab põhiõiguste piiranguid kehtestada üksnes seaduse, määruse või muu õigustloova aktiga, mis muuhulgas tagab võimaluse vaidlustada piiranguid tasuta ja kiiresti põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras.
Üldkorraldus on mõeldud eelkõige olukordadeks, kus hüpoteetiliselt saaks asjaolude põhjaliku kaalumiseta jagada kätte üksikkorraldused, näiteks keelata lagunevale järve- või merejääle mineku, kuna jääle minek on ühtmoodi ohtlik igaühele. Olukord, kus nakkuse leviku piiramise eesmärgil keelatakse teadmata ajaks kõik teatrietendused, kinoseansid, individuaaltreening õhurikkas spordihallis, suletakse muuseumisaalid ja hiigelsuured, osaliselt välitingimustes asuvad ehitus- ja aianduspoed sõltumata sellest, kas hajutatust saab tagada või mitte, üldkorraldusega reguleerimiseks ei sobi. Seaduse alusel tuleks neil juhtudel anda korraldus kaalumise ja asjaolude kontrollimise järel, ning nakkuse leviku takistamiseks peatataks tegevus üksnes seal, kus pole vähem koormavate meetmetega võimalik piisavat õhuvahetust ja hajutatust tagada.
Õiguskantsler lisab, et kui haiguse ohtlikkuse, ravivõimaluste ja tüsistuste kohta on rohkem teada võrreldes tõve tekkimise hetkega, ei saa enam tugineda ettevaatuspõhimõttele ega selge teadusliku ja faktilise aluseta üldisi piiranguid kehtestada.
Õiguskantsleri hinnanguga eelnõule on põhjalikumalt võimalik tutvuda siin.
Toimetas René Allik