Eesti väeüksuse tõlk Afganistanis Omar räägib Objektiivile lühidalt, kuidas ta lõpuks Eestisse jõudis ning millised on tema tulevikuväljavaated nii siin kui oma kodumaal.

“Pärast pikka aega olen Eestis ja meeleolu on väga hea. Tänan kõiki, kes aitasid mul siia saabuda,” ütleb Omar avaldades tunnustust Eesti valitsusele ja välisministeeriumile, mis võimaldasid tal asuda õppima Euroakadeemias.

Vahepeal oli Omar aga Indias. Mis teda sinna viis?

“Olin Indias 9 kuud ja läksin sinna selleks, et saada Eesti viisa. Afganistanis Euroopa maade saatkondi ju pole. Indias olles andis Eesti saatkond mulle siiatulekuks rohelise tule,” seletab Omar.

Kas peale koostööd Eesti väeüksustega on Omar pidanud taluma ka ähvardusi ja kas ta tundis, et tema elu on Afganistanis ohus?

“Esiteks tahan tänada julgeid Eesti sõdureid ja mul on väga kahju nende meeste pärast, kes jätsid sinna oma elu või jäsemed. Afgaanina ei unusta me seda kunagi.”

“Olin Eesti väeüksuste tõlk alates 2011. aastast kuni missiooni lõpuni. Sain sellel ajal mitmeid kaudseid ja otseseid ähvardusi nendelt, kes enne olid valitsuses. Nad ütlesid, et kunagi saavad nad taas võimule ja siis maksavad nad kätte nendele, kes töötasid välisvägede heaks. See oli põhjus, miks ma oma tulevikku seal ei näinud. Nii võtsin ma ühendust Eesti valitsusega. Britid võtsid oma tõlgid kaasa, nüüd on lõpuks sama tulemuse saavutanud ka Eesti valitsus ja ma olen selle üle õnnelik,” kirjeldab Omar.

Milline näeb lühidalt kokku võttes välja Afganistani praegune olukord?

“Pärast seda, kui välisväed Afganistani sõjakolletest lahkusid, on terrorism päev-päevalt kasvanud ning praeguse valitsuse vastu sõdiv Taliban tugevnenud, tõdeb Omar. Tema sõnul oleme praegu tunnistajaks sellele, kuidas Talibani poolt üle 20 aasta kontrollitud aladel käib võitlus ikka edasi.

“Pärast 15 aastat välist sekkumist pole midagi positiivset saavutatud. Vana vaen kestab edasi, kokkupõrkeid on iga päev ja inimesed kannatavad. Puuduvad tugevad juhid, kes suudaksid terrorismile lõpu teha. Meie oleme selle sõja ohvrid ning me anname sellele varisõjale iga päev oma verd,” seletab Omar.

Kas Omar soovib jääda Eestisse?

Omari sõnul on praegu kokku lepitud, et Eestis viibib ta oma õpingute ajal ehk järgnevad kolm aastat. Omari süda on aga siiski tema kodumaal: “Minu enda nägemuses sooviksin peale õpinguid Afganistani tagasi pöörduda, et oma rahvast teenida. Ma ei ole siin pagulasena ega eelda, et Eesti valitsus peaks mind üleval pidama.”

“Olen tänulik, et valitsus andis mulle võimaluse omandada siin kõrgharidus rahvusvahelistes suhetes. Kui see on tehtud, siis teen otsuse,” kirjeldab Omar tulevikuplaane.