OpenAI tegevjuht Sam Altman usub, et tehisaru korraldab kõigile inimestele heaolu toova maailmarevolutsiooni ja ühel hetkel jõuab üldine tehisaru tasemeni, et sellega saab asendada keskmise töölise ning talupoja.
New York Magazine'is ilmunud persooniloos selgitatakse alustuseks, et ühte tuntumat juturobotit ChatGPT arendava ettevõtte juht Altman on hetkel Silicon Valley'is kõige popima budistliku mindfulnessi (tähelepanelikkuse) õpetuse järgija. Mindfulnessi üheks "maaletoojaks" peetakse läänes buda munka Jack Kornfieldi, kellel jagub Altmani kohta ainult kiidusõnu: "Minu kogemus ütleb Sami kohta (nad on aastaid sõbrad) … sõnades, mida tahaksin kasutada, ta on väga suurel määral inimesi teeniv juht." Kornfield ja Altman on koos uurinud küsimusi, kuidas viimane "võiks arendada [oma] väärtuseid – bodishattva tõotuseid, hoolida kõigist olevustest?" Kuidas kaastunde ja hoolimise "saaks mingil viisil, kõige sügavamal viisil [Altmani] sisse programmeerida."
Persoonilugu vahendab OpenAI juhi ja Kornfieldi ühist esinemist 2023. aasta kevadel San Francisco Yerba Buena Center for the Artsis toimunud Wisdom 2.0 konverentsil, kus üritati kokku sobitada tarkus ja "meie ajastu suurepärased tehnoloogiad". Wisdom 2.0 esinemist täiendab möödunud augustis tehtud intervjuu.
Altman leiab, et kunstteadvus jõuab enam-vähem samasuguse taibu määrani, mida omab "keskmine inimene": "Minu jaoks tähendab AGI (artificial general intelligence; üldine/kõikehõlmav tehiaru) võrdväärset lahendust keskmisele inimolevusele, mida te saate omale kaastööliseks palgata."
Altman saab aru, et inimesed kardavad kunstaru. Ta isegi arvab, et kunstaru pelgus on omal kohal. Mille pärast tunneb ta moraalset kohustust vastata inimeste küsimustele. Tema sõnul tuleb inimliigil teha koostööd ja otsustada, mida kunstaru peaks tegema ning mida mitte.
NYMag vahendab, mida OpenAI juht ise arvab enda kohta: esiteks on tal "absoluutselt luululine määr enesekindlust". Teiseks on tema käsutuses prohvetlik arusaamine "tehnoloogia arengukaarest ja ühiskonna muutustest ning seda väga kaugele ajahorisondi taha". Kolmandaks on ta juudina ühekorraga nii optimistlik kui ootab kõige halvemat. Neljandaks oskab ta ülihästi hinnata riske, sest tema aju ei jää kinni asjadesse, mida teised inimesed mõtlevad.
Altmani enesehinnangu kõrvale tuleb osutada, et ChatGPT on sihilikult arendatud vasakäärmuslaseks.
Wisdom 2.0 esinemise järel küsimustele vastates selgitas maailma ühe tuntuma kunstaru süsteemi arendusmeeskonna juht:
"Me peame kokku koguma nii palju inimkonda, nagu me suudame ja jõudma üleilmse konsensuseni. Otsustama, et need väärtussüsteemid me paneme tehisteadvuse sisse ja need on piirid, mida tehisaru süsteem ei peaks mitte kunagi tegema."
Ta jätkas:
"Järgmisena ma läheksin Jacki [Kornfieldi] juurde ja paluksin tal kirjutada kümme lehekülge sellest [kunstaru käitumisest], millised peavad olema [kunstaru] kollektiivsed väärtused ja kui hästi suudab süsteem neid järgida."
Altmani hinnangul on tehisaru revolutsioon suurem kui kõik senised normikohased tehnoloogilised revolutsioonid. Ta ei oska öelda, kas tegemist on rohkem tehnoloogilise või ühiskondliku revolutsiooniga. Revolutsioon on tema sõnul vältimatu. Vähim, mis juhtub, on arengud, mille käigus kunstteadvus keerab pea peale poliitika (süvavõltsingud mõjutavad juba 2024. aasta USA presidendivalimsi, millele võib lisada tänase Eesti valitsuse kavandatava "personaalse riigi", ametnike asendamise kunstaruga/bürokrati), töötamise (Hollywoodi stsenaristide streigi põhjuseks on kunstaru lahendused), kodanikuõigused, muudab jälgimissüsteemid tohutult võimekamateks, suurendab majanduslikku ebavõrdsust, muudab sõjaväe ja hariduse olemust.
Altmanile meeldib rääkida maailma päästmisest, kuidas teahisteadvus lahendab kliimamuutuste probleemid, kuidas see raalib välja viisi maksta kõigile kodanikupalka, kuidas luua puhast energiat ja nii edasi.
Kõik saab Altmani sõnul olema imeliselt hästi. "Me peame lihtsalt otsustama, mida me soovime, otsustama selle jõustada ja leppima tõigaga, et tulevik saab olema tänasest väga erinev ning tõenäoliselt imeliselt parem."
NYMag rõhutab korduvalt, et Altman on omasooihar juba keskkooli ajast, kui hästi ta oma mees-elukaaslasega läbi saab ja kuidas viimasele meeldivad lehmad, mida kasvatatakse nende ühises talus. Altman on ise vegan.
Täna seisavad OpenAI ja Altman vastakuti süüdistustega, et nad on oma tehisaru ilma loata õpetanud autorikaitse all olevate teoste otsas. OpenAI vastu on algatatud mitu kohtuasja ja föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) uurib selle võimalikke tarbijaõiguste rikkumisi. Altman on valinud kaitsetaktikaks väite, et loovust kui sellist pole olemas ja kõik kirjanikud, kunstnikud, heliloojad jne on oma loomingu ehitanud minevikus loodud teostele. Enam-vähem täpselt samamoodi kui seda teevad OpenAI algoritmid ja tooted.
Toimetas Karol Kallas