François_Perrier: Aeneis ja tema kaaslased võitlemas harpüiadega; 1646-1647. Foto: Wikimedia

Oxfordi ülikooli klassikalise kirjanduse teaduskond kaalub võimalust jätta õppekavast välja Homerose ja Publius Vergilius Maro teosed, mis lubaks lõpetada ülikooli ilma nimetatud autoreid lugemata.

Klassikalise kirjanduse fakulteedi (Faculty of Classics) liikmed vaagivad Homerose Iliase ja Vergiliuse Aeneisi ära jätmist klassikalise kirjanduse kõrghariduse esimese astme õppekavast, vahendab Oxfordi üliõpilaste uudiskiri Oxford Student.

Kui nimetatud teoseid ei pea selgeks õppima esimese astme eksamite – mida kutsutakse Honour Moderations või Mods – tarbeks, siis tänase õppekava järele ei nõuta nende Lääne kultuuri vundament-eeposte läbi töötamist ka hilisemas hariduskäigus.

Oxfordi üliõpilase ja Latinitase projekti juhi Jan Preissi sõnul oleks sellise käigu näol tegemist “saatusliku veaga.” Tema sõnul jäetaks üliõpilased nii ilma nende hariduskäigu kõige olulisemate teoste tundmisest.

“Oxford hakkaks tootma klassitsiste, kes pole kunagi lugenud Homerost ega loe Vergiliust, kes mõlemad on klassikalise kirjandusloo kesksed autorid. Samuti vaatab suurem osa klassikalisest kirjandusest, ühel või teisel viisil, tagasi Homerosele ja suhestub Iliasega,” tõdeb Preiss.

“Homeros on alates antiikajast olnud klassikalise traditsiooni vundament ja kui temaga esmalt ei tutvuta, pole võimalik aru saada ka kirjandusest, mis on loodud pärast teda,” lisas Preiss.

Peale Homerose ja Vergiliuse õppekavast väljaheitmise kaalub Oxfordi ülikool ka muid võimalusi, kuidas klassikalise kirjanduse kõrgharidus teha kättesaadavamaks suuremale hulgale ühiskonnagruppidele.

Fakulteedi juhtide eesmärgiks on vähendada õpitulemuste erinevusi meeste ja naiste ning nende, kes loevad vabalt ladina ja kreeka keelt ning nende, kes neid keeli ei oska, vahel.

Oxfordi Honour Moderations eksameid on varem peetud maailma kõige raskemateks, kuid viimastel aastatel on nende nõudmisi materjali ulatuse ja klassikaliste keelte oskuse osas tublisti kärbitud.

Orientalist Peeter Espak kommenteeris uudist järgnevalt: “Kahjuks lammutavad ülikoole üle maailma tihtipeale nende endi igasuguse aru kaotanud juhtkonnad minnes kaasa kas mingite ülemaailmsete rumalusest pakatavate moevooludega või lihtsalt muutudes kokkuhoidvateks administraatoriteks, kelle eesmärk on ilma mingit kvaliteeti silmas pidamata kulutada võimalikult vähe – lootuses saada selle eest võimalikult palju pappi.”

“Tegelikus elus asjad aga nii ei toimi, ja defektset toodet müüv asutus läheb pika peale ise pankrotti, sest keegi ei taha sellist jama ei õppida ega veel vähem selle eest maksta. Lõpuks tekib ka riigil küsimus, milleks sellist jama üleval pidada. Ja võiks paljudes aspektides tekkida ka Eesti riigil. Väga palju lollusi tehakse ülikooli seest – keegi ei suru neid peale. Ja ka Eesti riik ei peaks maksma rumaluse eest,” kritiseeris Espak ühe maailma tuntuima ülikooli kava ja Eesti ülikoolides toimuvat.

Toimetas Karol Kallas