Eesti meedias kõlanud kohalike poliitikute Brexiti-kriitilistest sõnavõttudest ja ka rahvahääletuse järjekindlast mahategemisest peegeldub hirm oma rahva ees, kirjutab Šveitsis elav ajaloolane Kaja Kumer-Haukanõmm.
Saksamaa kantsler Angela Merkel võib mõne aja pärast sundida Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ametist lahkuma.
Õhtuleht kirjutab, et välisminister Marina Kaljuranna nõunikud, kes saavad palka riigilt, on pandud tegelema presidendikandidaat Kaljuranna valimiskampaaniaga, ja küsib, miks nad teevad seda töö ajal.
Austria põhiseaduskohus rahuldas 1.
EKRE liige Mare Liiger küsib avalikus kirjas president Toomas Hendrik Ilvese käest, miks ta ei suvatse mõista eestlasi ega püüa teeseldagi, et talle läheb korda Eestimaa saatus.
Harri Kivilo palus avalikus kirjas õiguskantsleril, presidendil ja riigikogu esimehel selgitada, millest lähtudes peavad nad kooseluseadust vajalikuks.
Ajaloolane Jaak Valge usub, et arvamusartikli pärast vallandatud ajalooõpetaja Priit Dievese juhtum võib kujuneda murranguliseks ning kaalul on see, kas Dievesel ja teistel kodanikel on üldse õigust taolisi mõtteid avaldada.
Eestis võimu juures olevate ringkondade huviks on mitte tõeliselt demokraatliku riigi ehitamine, vaid võimu maksimaalne tsentraliseerimine kitsa parteilise kliki ja selle selja taga seisvate globalistlike võimustruktuuride kätte, sedastab Objektiivi toimetus.
Suurbritannia rahvahääletus paljastas järjekordselt nii Eesti kui Euroopa poliitikute antidemokraatliku, jäiga ja nomenklatuurse palge, tõdeb Markus Järvi Brexitit käsitlevas videokommentaaris.
Kui uurida Eestis õhutatava sõjahüsteeria tausta, tekib hulganisti huvitavaid ja "kiuslikke" küsimusi, leiab ettevõtja, sotsiaalteaduste magister ja Nõmme Raadio omanik Harry Raudvere.
