Võimalus sattuda Soomes politseisse ülekuulamisele Piibli õpetuse asjus näib ebatõenäolisena. Peagi võib probleemina kerkida tsensuurinõue, millega avataks tee moodsatele raamatupõletamistele. Juba pelgalt hirmutusvahendina mõjuv uurimine politsei poolt ohustab sõna- ja usuvabadust, ütleb oma sotsiaalmeediapostituses Päivi Räsänen.
Uus ülekuulamine politseis tekitab muret sõna- ja usuvabaduse pärast.
Politsei on kutsunud minu 2.3. kell 9.30 Pasila (Helsingis) politseijaoskanda ülekuulatavaks kahtlustatuna vaenuõhutamises teatud kogukonna vastu, mille eest võib määrata karistuseks trahvi või kuni kaheaastase vanglakaristuse (5500/R/74807/19). Küsimus puudutab peaprokuröri algatatud eeluurimist 2004. aastal kirjutatud pamfleti „Ta lõi nad meheks ja naiseks" põhjal. Selle avaldajana toiminud Luther-fondi (Luther-säätiö) esindaja, teoloogiadoktor Juhana Pohjola on juba eelnevalt üle kuulatud.
Oletan, et selle vana kirjatöö esile tõstmine ja sellega seonduva kuriteoteate registreerimine augustis 2019 liitub eeluurimises nimetatud, juunis minu poolt avaldatud tviidiga (5500/R/53318/19). Esitasin selles küsimuse (Soome luterliku) kiriku otsusest toetada sündmust Helsinki Pride (seksuaalvähemuste meeleavaldus) ja jagasin fotot teemat puudutavatest piiblitsitaatidest.
Ma ei tulnud isegi mitte mõttele, et minu poolt avaldatu võiks olla seadusevastane. 1. novembril olin pea neljatunnisel ülekuulamisel politseis, kus keskenduti kristliku usu mõistetele.
On hämmastav, uskumatuna tunduv kogemus sattuda politseisse ülekuulamisele Piibli õpetuse asjus riigis, millel on pikk sõna- ja usuvabaduse traditsioon. Sellekohaseid uudiseid oleme harjunud nägema hoopis teistsuguste riiklike moodustiste puhul, näiteks kui jutt on Põhja-Koreast või endises Nõukogude Liidus valitsenud oludest. Sõna- ja usuvabadus on demokraatia nurgakivid.
Kristlase jaoks on Piibel Jumala Sõna. Kui vaidlustatakse õigus olla ühel meelel Piibli õpetusega, rikutakse sügavalt usuvabadust. Parlament on üksmeelselt kiitnud heaks kirikuseaduse, mille alusel meie rahvakirik tunnistab Piiblile põhinevat kristlikku usku.
Eitan kindlalt, et minu kirjutis oleks sisaldanud vihakõnet või vähemuste solvamist või halvustamist. Kristlik inimesekäsitlus põhineb iga inimese sünnijärgsel ja samaväärsel väärtusel. Piibli abielu ja seksuaalsust puudutavad õpetused saavad alguse armastusest, mitte vihast. Usu peamine sõnum armust ja lepitusest tugineb loomisel ja teisalt pattulangemisel põhineval inimesekäsitlusel.
Minu suhtes on siis praegu menetluses kaks eraldi uurimist. Mõlemad liituvad sõna- ja usuvabaduse küsimusega. Tähelepanuvääriv selles asjas on tõik, et 13. 9. 2019 tegi politsei 11-leheküljelise otsuse, milles on leitud, et seoses minu pamfleti avaldamisega ei ole põhjust kahtlustada kuriteo toimepanemist. Politsei tõdes ka oma otsuses: „Kui näiteks Piiblis esitatud tõekspidamistes nähtaks vihaõhutamise kriteeriume täitvaid tunnuseid, oleks ka Piibli levitamine või kättesaadavaks tegemine põhimõtteliselt vihakuriteona karistatav."
Suureks üllatuseks oli peaprokuröri Raija Toiviaineni määrus 31. oktoobrist 2019 eeluurimise alustamiseks. Protseduurireegleid järgiva kohtumõistmise seisukohast on problemaatiline, et kõrgelt haritud ametnikud on seaduse tõlgendamisel niivõrd vastakatel seisukohtadel. Kui seadusi väljatöötav, 25 aastat parlamendis istunud rahvasaadik ei tunne ära võimalikku kuritegu, kuidas võib seda tunda tavakodanik?
Trahvist või vanglakaristusest võib suuremaks probleemiks tõusta tsensuurinõue: käsk eemaldada sotsiaalmeedia postitused või avaldamiskeeld kirjatöödele. Sellega avataks tee edasistele avaldamiskeeldudele ja moodsatele raamatupõletamistele. Juba pelgalt hirmutusvahendina mõjuv uurimine politsei poolt ohustab sõna- ja usuvabadust.
Uurimise tulemusest sõltumata kavatsen edaspidigi kasutada põhiseaduses ja inimõiguste konventsioonis tagatud usuvabadust oma kristliku usu õpetuse järgimiseks ja julgustan teisigi seda tegema.
Lingi nimetatud pamfletile leiab siit.
Päivi Räsäneni sotsiaalmeedia postituse tõlkis Roland Tõnisson