Punkarid sotside korraldatud palgalõhe vastasel miitingul 2012. aasta aprillis. Foto: Andres Haabu, Postimees/Scanpix

Eestis ja Lätis aitab ettevõtete juhtide palganumbrite mitteavalikustamine kaasa palgalõhe säilimisele, seevastu Soomes avaldatakse pikaajalise traditsiooni kohaselt nii riigi- kui eraettevõtete juhtide palgaandmed.

Läti kohus määras eelmisel nädalal karistuse Baltikumi suurimale andmevargale Ilmars Poikansile, kes laadis turvaauke kasutades 2009. aastal Läti Maksuameti andmebaasist alla 120 gigabaiti andmeid ehk umbes 7,4 miljonit dokumenti, paljastades muuhulgas Läti munitsipaalettevõtete juhtide suured palgad.

Olukorras, kus riigis ulatus töötus 20 protsendini, õpetajate ja meditsiinitöötajate palku kärbiti ja inimesed emigreerusid tööotsinguil, ulatusid paljudes ettevõtetes juhtide kuupalgad 5700-st eurost kuni 22 500 euroni – summa, mida sai Riia Soojuse juht Āris Žīgurs.

Aastal 2010 algatas Läti riik rahvuskangelaseks saanud Poikansi suhtes uurimise. Läti kohus määras talle pärast aasta kestnud kohtuprotsessi 100 tundi ühiskasulikku tööd. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt paljastas pseudonüümi “Neo” kasutanud Poikans ametkondlikke saladusi ja rikkus inimeste õigust privaatsusele.

Tänapäevalgi ei ole Lätis kõnealused andmed kogu ulatuses kättesaadavad. Eesti eraettevõtted hoiavad samuti oma juhtide palgaandmeid saladuses. Tööturu- ja sotsiaalpoliitika uurija ning mõttekoja “Praxis” kaastööline Märt Masso ütleb, et Eestis on kombeks lisada töölepingutesse klausel, mille kohaselt palgaandmed avalikustamisele ei kuulu. Tööandjad pelgavad palgarallit, ent Masso ei pea kartust põhjendatuks

“Meil on turumajandus, mille kohaselt toodete ja teenuste hinnad kujunevad avaliku konkursi käigus. Tööturu paremaks toimimiseks võiksid ka palgad olla avalikud. Põhjendamatud lõhed töötegijate palkades peaksid kaduma,” leiab Masso. Eesti erasektoris saavad naised keskmiselt kolmandiku võrra vähem palka.

Seevastu Soomes avaldati eelmisel nädalal pikaajalise traditsiooni kohaselt riigi- ja eraettevõtete juhtide palgaandmed. Kuigi need palganumbrid kütavad igal aastal kirgi, on selline praktika aidanud kaasa ka palgapoliitika õiglasemaks muutmisele.