Kes oleks küll osanud seda oodata, et ka pedofiilid hakkavad endale võrdseid õigusi nõudma? Eks ikka need meie seast, kes on näinud sellist asjade käiku igati loogilise jätkuna radikalselt meelestatud homoliikumise senistele võitudele.
Ajal, mil homoaktivistid murravad endale teed nii parlamentidesse, valitsustesse, kaitsejõududesse, koolidesse ja kogu ühiskonda laiemalt, on traditsiooniliste väärtuste kaitsjad ikka ja jälle hoiatanud, et homoseksuaalidele eriõiguste andmine viib lisaks ühiskondliku sõnavabaduse, usuvabaduse ja südametunnistuse vabaduse ulatuslikule piiramisele ka teistsuguste seksuaalhälvikute poolt endile eriõiguste nõudmiseni ning et areenile astuvad endale vastu rinda tagudes ka pedofiilid.
Jack Minor kirjutas oma kolumnis "Pedofiilid soovivad samu õigusi kui homoseksuaalid", et pedofiilid on hakanud nõudma endale homoseksuaalide poolt välja võideldud staatust, kasutades selleks ka homoliikumisele edu toonud taktikat. Nimelt väidavad nad üha julgemalt ja nõudlikumalt, et nende seksuaalne iha laste suhtes on nn seksuaalne orientatsioon, just nagu on seda ka homoseksuaalsus ja heteroseksuaalsus.
1973. aastal kustutas nimelt Ameerika Psühhiaatriline Assossatsioon homoseksuaalse kalduvuse psüühikahäirete nimekirjast, tehes seda homoaktivistide agressiivse surve tagajärjel. Ja juba 1998. aastal avaldas sama organisatsioon raporti, mille kohaselt on täiskasvanute poolt lastega seksuaalsuhetesse astumise negatiivne mõju "ülehinnatud" ning et "valdav enamik mehi ja naisi, keda on lapsena seksuaalselt ärakasutatud, ei väida endal olevat sellest tulenevat negatiivset psüühilist mõju"."
Niisiis näeme, kuidas Ameerika Psühhiaatriline Assossatsioon on hakanud valmistama ette pinnast ka pedofiilia normaliseerimiseks, just nagu 1973. aastal astuti otsustav samm homoseksuaalsetele suhetele oma tunnustuse andmiseks.
Loe lähemalt siit.