
Korporatistliku uudisteagentuuri Reuters toimetaja Peter Thal Larseni hinnangul keerleb tänavusel Davose tippkohtumisel kõik Donald Trumpi ümber.
2018. aastal esimest korda Davoses käies oli Trump maailma eliidi hulgas kummaline külaline. Kaheksa aastat hiljem allub ärijuhtide ja tipppoliitikute kogunemine Ameerika Ühendriikide presidendi tahtele. 19. jaanuaril alanud Maailma Majandusfoorumi (WEF) aastakohtumine on suuremas osas joondunud endise populaarse tõsielusaate juhi tegevuskava järele. Oodata on rohkem arutelusid tehnoloogiast, tehingutest ja realpolitik-ist – ning vähem kliimamuutustest.
Davose mitteametlikke vestlusi on kerge pidada ennasttäis tippjuhtide ja elust võõrdunud poliitikute jututoaks.
Davose mitteametlikke vestlusi on kerge pidada ennasttäis tippjuhtide ja elust võõrdunud poliitikute jututoaks. Ometigi kujutavad Klaus Schwabi poolt viis ja pool aastakümmet tagasi Šveitsi Alpide kuurordis algatatud kohtumised küll udust, aga siiski muutuva maailmakorra peeglit. Aasta-aasta järel jaanuaris kogunevad riikide juhid, ettevõtjad, investorid ja valitud kiibitsejad kujutavad osalist läbilõiget sellest, kes on kes maailmapoliitikas, äris ja panganduses. Kuurordi peatänaval jalutamine on sarnaselt silmiavav. Küberturvalisuse ettevõte CrowdStrike, Abu Dhabi konglomeraat International Holding Company, nagu ka Indoneesia moodi valitsuse moodi üksused maksavad üüratuid summasid, et riputada nädalaks üles oma logod.
Davose kongressikeskuse kõrval paiknevas kirikuhoones asuv Ameerika Ühendriikide Maja (USA House) on kaetud plagudega "Vabadus 250" (Freedom 250; käesoleval aastal tähistatakse Ühendriikide 250. aastapäeva) ja seal lubatakse korraldada pidusid, millel osalevad rahandusminister Scott Bessent ning Lähis-Ida erisaadik Steve Witkoff.
Tänavu kujuneb Trumpi vältimine äärmiselt keeruliseks.
Tänavu kujuneb Trumpi vältimine äärmiselt keeruliseks. Kolmapäeval (21.02.2026) Davose inimestele esinev president teeb seda peale vastset kaheksa Euroopa riigi tariifidega ähvardamist, mis lubati kehtestada seniks, kuni Ühendriikidel lubatakse Gröönimaa ära osta. Temaga on kaasas mitmed valitsuse ministrid, kelle hulgas on Bessent, riigisekretär Marco Rubio ja kaubandusminister Howard Lutnick. Neid inimesi saab näha koos ärijuhtidega, nagu Nvidia ülemus Jensen Huang ja JPMorgani tegevjuht Jamie Dimon.
Samuti on kohal tipppoliitikud üle maailma: Hiina Rahvavabariigi asepeaminister He Lifeng, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Mark Carney, Friedrich Merz Saksamaalt ja Indoneesia president Prabowo Subianto, kes kõik esinevad kõnedega. Tegemist on eelmise aasta kokkusaamisega võrreldes väga erineva kohtumisega. Toona jälgis enamus külalisi ettevaatlikult 7000 kilomeetri kaugusel lahtirulluvaid Trumpi ametiaja esimesi päevi.
Üleköetud hotellitubadesse ja kokteilipidudele pakitud rikkad ning võimukad aitavad tõenäoliselt kinnistada peale Schwabi äkilist tagasiastumist WEF-i nõukogu juhi kohalt toimunud kursimuutust. Organisatsioon on loobunud osaliselt selle kõrgelennulisest kõnepruugist ja rõhutab nüüd enda rolli erapooletu otsekoheste arutelude vahendajana. Endine Norra diplomaat ja WEF-i tegevdirketor Børge Brende rõhutas eelmisel nädalal organisatsiooni sõltumatust, erapooletust ja asukohta "neutraalses" Šveitsis. Samal ajal suhtlevad Schwabi koha üle võtnud BlackRocki ülemus Larry Fink ja Roche nõukogu asejuht André Hoffmann hoogsalt maailma riigi- ning ärijuhtidega.
WEF on loobunud osaliselt selle kõrgelennulisest kõnepruugist ja rõhutab nüüd enda rolli erapooletu otsekoheste arutelude vahendajana.
Siiski, hoolimata tänavuse kohtumise motost "Dialoogi vaim", Trump tõenäoliselt kedagi väga palju ei kuula. Tema viimased Gröönimaa ähvardused on paisanud NATO kriisi ja toonud kaasa mitmete Euroopa riikide vihase hukkamõistu. Viimaste nädalate jooksul on ta lisaks võtnud kinni Venezuela presidendi ja lubab "käitada" seda Lõuna-Ameerika riiki aastaid, kutsunud üles režiimimuutusele Iraanis ning ähvardab Minnesota osariiki saata sõjaväe. Samal ajal õõnestab tema valitsus Föderaalreservi sõltumatust kui algatas selle nõukogu esimehe Jerome Powelli suhtes kriminaaluurimise.
Selline jõuliste tegevuste purse on äärmiselt erinev Trumpi Davose etteastest kaheksa aastat tagasi, kui ta kuulutas "lootust õitsvale tulevikule kõigi jaoks, milles iga laps võib kasvada üles kogemata vägivalda, vaesust ja hirmu".
Teatud hulk inimesi 2900 Davose kokkusaamise osalisest võivad otsida vastust oma eksistentsiaalsetele hirmudele jututubades, nagu "Kas Euroopa suudab ennast kaitsta?", "Kas demokraatia on ohus?" ja "Kas keskklassi on võimalik päästa?". Samas, nagu alati, leiab suur osa päris tegevustest aset suletud uste taga, kus tegevjuhid ja rahastajad arutavad tehinguid napsude ning õhtusöögi saatel. Käesoleval aastal sõltuvad paljud sellistest tehingutest Ühendriikide valitsuse kapriisidest. See on suure osa viimasest kaheteistkümnest kuust kulutanud kaubandussuhete läbirääkimistele ja nende muutmisele, tehisaru kiipide Hiina RV-le müügi keelustamisele ning selle uuesti lubamisele, osaluste omandamisele börsiettevõtetes, suurte ravimiettevõtetega teghingute sõlmimisele ja viimasel ajal Venezuela nafta müümisele.
Teema, millele tõenäoliselt väga palju tähelepanu ei pöörata, on kliimamuutused.
Teema, millele tõenäoliselt väga palju tähelepanu ei pöörata, on kliimamuutused. Möödunud aastate jooksul on WEF näinud tohutult vaeva valitsuste, ettevõtete ja rahvusvaheliste organisatsioonide koondamisega soojeneva planeedi mure lahendamise taha. Tänavu midagi sellist ei juhtu. Davose programmi vaadates leiab ainult neli üritust, mille juures on mainitud "kliimamuutuseid". 2022. aastal oli selliseid 16. Üks niisugune jututuba kannab nime "Aus vestlus teemal, millise kütusega peaksid töötama meie elud?", mille üheks suunajaks Ühendriikide energiaminister Chris Wright, kes oli enne ministriks hakkamist suure frakkimise ettevõtte juht ja oma ametis seisab hea maapõue energiakandjate kaevandamist puudutavate piirangute leevendamise eest. Wrighti kõrval astub osutatud paneelil üles Occidental Petroleumi tegevjuht Vicki Hollub.
Fink ise on muutuvate esimuste heaks näiteks. 2021. aastal kirjutas 14 triljoni dollari suuruse varahaldusfondi juht ettevõtete tegevjuhtidele kirja, milles 18 korda mainiti null-heitmeid. Samas eelmisel suvel rääkis ta WEF-i Rahvusvahelises Ärinõukogus (WEF International Business Council), kuidas järk-järgulise fossiilkütustest loobumise juures "pole arvestanud, milline on selle hind tavalisele inimesele elik arenevale maailmale".
Järk-järgulise fossiilkütustest loobumise juures pole arvestatud, milline on selle hind tavalisele inimesele elik arenevale maailmale.
Varasemates WEF-i igaaastastes ohuhinnangutes nimetati keskkonnateemasid maailma suurimate väljakutsete hulgas. Käesoleva aasta aruandes peetakse suurimateks lühiajalisteks ohtudeks majanduslikke vastasseise, väärteavet ja ühiskonna polariseerumist. Selliseid muresid ilmestavad Trumpi rünnakud üleilmse kaubandussüsteemi vastu, temapoolne tõikade eiramine ja poliitiliste vaenlaste demoniseerimine. Ometi pole WEF-i 67-l ohuhinnangu leheküljel mainitud Ühendriikide presidenti mitte ühtegi korda. Saab näha, kas mõni riigi- elik ettevõtte juht, kes seni on üritanud vältida Trumpi otse kritiseerimist, algatavad ausa arutelu teemal, millist ohtu kujutab Valge Maja elanik ülemaailmsele koostööle.
Loomulikult on WEF elus, kuna see on alati kooldunud poliitiliste ja majanduse tuulte järele. Erinevatel ajaperioodidel on Schwab emmanud üleilmastumist, panustanud India ja Brasiilia moodi tõusvatele turgudele, määrinud mett moka peale Hiina Rahvavabariigile ja semutsenud Trumpiga. Kuid kui Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted peaksid veelgi rohkem halvenema, siis üha keerulisem on ette kujutada, kuidas ettevõtete juhid ja tipppoliitikud mõlemalt poolt Atlandi ookeani iga aasta jaanuaris Šveitsis kohtuvad ning üksteist õlale patsutavad. Davose kohtumised on märkimisväärsed sellegi poolest, et seal vormistatakse ära igaaastane, sageli ekslikuks osutuv "Davose konsensus". Selle entusiastlik Trumpi ja tema tegevuskava omaksvõtt võib olla niisuguse eksituse viimane näide.
Toimetas Karol Kallas