Politico laupäeval 18. veebruaril ilmunud Venemaa Wagneri palgasõjaväe tegevust puudutavas ja EKREt alusetult Venemaaga koostöös süüdistavas erireportaažis mainitakse Eestit 13 korda.
Alljärgnevalt on tõlgitud kõik reportaaži Eestit puudutavad lõigud.
[Jevgeni] Prigožini [Wagneri] võrgustik on aastaid sekkunud teiste riikide poliitilistesse süsteemidesse. Kuid mõne viimase aasta jooksul on see üritanud laiendada neid väärteabe ja poliitilise mõjutustegevuse operatsioone Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse, millega üritatakse üles kütta NATO ja lääne vastaseid tundeid. Samuti üritas see laiendada oma kontorite tegevust Mehhikosse. Paistab, et pandeemia pani selle plaani seisma.
…
2020. aastal üritasid Prigožini võrgustikuga seotud inimesed avada kontorit Mehhikos, kuid Covidi pandeemia paistab olevat lükanud selle kava edasi või seda kuidagi takistanud. Dokumendid näitavad, et grupeering [Wagner] üritas samuti panna infooperatsioone toime Eestis, mille eesmärgiks oli kütta üles kahtlusi Euroopa Liidu ja NATO suhtes. Viimased kaks aastat on Wagneri võitlejad karanud välja Aafrika riikides, nagu Kesk-Aafrika Vabariik, Ghana ja Burkina Faso.
…
Politico käsutuses olev strateegiline märgukiri, mille sisu tõepärasust on avalikele andmetele toetudes kinnitanud eksperdid, näitab, et Prigožini võrgustik üritas näiteks sekkuda Eesti poliitilisse süsteemi.
Väike Balti riik on idanaabri poolse sisepoliitikasse sekkumise osas eriti ettevaatlik. Eestil on ühine piir Venemaaga ja ligikaudu neljandik riigi elanikkonnast kuulub vene vähemusse.
Paistab, et Prigožini käsilased sepitsesid plaane äärmusparempoolse, Euroopa Liidu suhtes kahtleval seisukohal oleva EKRE toetamiseks 2019. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ajal, näitab üks dokumentidest.
"Koostöö [Jevgeni Prigožini/Wagneriga] sai alguse, kuna EKRE soovis olla äärmuseni progressiusklike parteide vastu ja nad [EKRE] olid õnnelikud, kui nad [EKRE] said omale selle [Wagneri poolt] väga asjatundlikult ette valmistatud paketi," rääkis Viljar Veebel, kes on Balti Kaitsekolledži teadur.
Oma kavade elluviimiseks kavatsesid agendid levitada Kremli lemmik-läänevastaseid jutupunkte, nagu "Euroopa Liit tekitab Eestile probleeme" ja NATO vastaseid sõnumeid, millega käisid kaasas kampaaniad toonase presidendi Kersti Kaljulaidi ja progressiuskliku Reformierakonna juhi Kaja Kallase vastu, kes täna on peaminister.
See pole selge, kas agentidel õnnestus enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi oma kavad ellu viia. Dokumendis nimeliselt mainitud Facebooki gruppe sotsiaalvõrgus ei loodud, kinnitab Meta kõneisik. Samas on see strateegia toonilt ja teemadelt äärmiselt sarnane 2018. aastal Eesti parlamendivalimiste eel toimunud operatsioonidele, kinnitavad dokumente analüüsinud eksperdid. Eksperdid kammisid läbi avatud lähtekoodiga võrgustikud ja sotsiaalmeedia leheküljed ning leidsid, et Wagner lõi Facebookis ja venekeelses VKontakte'is mitmeid gruppe, mille eesmärgiks oli üles kütta sotsiaalset rahulolematust ja toetada äärmusparempoolseid.
Eesti propaganda uurijate ühenduse Propastopi andmetel hakkas sotsiaalmeedias levima räsisilt #ESTexitEU. Eesti uudisteportaal Postimees kirjutas, et Facebookis hakkasid ringlema Kaljulaidi kujutavad nilbed meemid ja karikatuurid.
Lõpuks on keeruline hinnata nende operatsioonide mõju, kuid ekspertide sõnul olid need väikesemahulised ja need lükati kiiresti ümber. Facebook ja Twitter panid [Wagneri] võrgustikuga seotud kontod kinni.
EKRE keeldus kampaania kommenteerimisest. Meta kõneisik kinnitas, et Facebook eemaldas 2018. aasta lõpus "Estonersi" grupi, mille kohta see kahtlustas, et tegemist on Prigožini võrgustiku operatsiooniga.
Eesti kaitsepolitseiameti juhi Harrys Puusepa sõnul meenutas Wagneri strateegia eelnevaid Venemaa poolt Eesti tarbeks koostatud propagandaprojekte.
Tõeline oht "ei peitu ühes projektis. Konkreetsest projektist on palju ohtlikumad pikaajalisemad pingutused. Ajal kui me näeme Euroopas kasvamas populismi, siis ma arvan, et [Venemaa propagandatöötajad] näevad selles samuti oma võimalust," rääkis Puusepp.
Venemaa teabeoperatsioonid on "Eesti rahvusliku julgeoleku jaoks alati ohuks," rääkis ta, kui kirjeldas Kremli ja selle toetajate püüdlusi Eesti mõjutamisel "tavalise teisipäevana".
Toimetas Karol Kallas