Cesare Maccari: Cicero mõistab Catilina hukka, 1988. Foto: Wikipedia

Eelolevast õppeaastast alates saavad Poola keskkoolide esimese aasta õpilased soovi korral valida üheks õppeaineks “ladina keel ja klassikaline antiik.”

Seaduses, millega uus aine õppekavasse lisatakse, põhjendatakse otsust: “Õppeaine eesmärgiks on näidata õpilastele, millist mõju on Euroopa keeltele ja hilisemate sajandite kultuurile avaldanud ladina keel ning Kreeka-Rooma antiikaeg,” kirjutab ingliskeelseid Poola uudiseid vahendav Notes from Poland.

“Õpilased peaksid kursusega jõudma mõistmiseni, et Kreeka-Rooma pärand on lääne tsivilisatsiooni ja Poola kultuuri kontseptuaalne ning materiaalne vundament. Õppetöös seletatakse õpilastele lahti Kreeka ja Rooma kultuuri, mida on rikastanud judeokristlik element, igipõlised väärtused,” jätkatakse seletuskirjas.

Lisaks põhjendatakse ladina keele õpetamise otsust, et “ladina keelt põhiõppekavasse lisades käsiteldakse seda kui koodi, mida Euroopa eliit on sajandeid kasutanud” ja üheks eesmärgiks on lisaks seatud, et kursuse lõpus oskavad õpilased lugeda lihtsamaid ladinakeelseid tekste.

Kuigi ladina keel on lisatud koolide põhiõppekavasse, ei hakka seda õppima kõik keskkooli astuvad, ca 15-aasta vanused, lapsed.

Ladina keel on üks neljast kohustuslikust valikainest filosoofia, kunsti ja muusika kõrval, mille  seast peab kooli juhtkond valiku tegema. Ühe kooli jaoks saab valida neist ühe õppeaine, mille õppimiseks on nädalas üks koolitund.

Varem on Poola keskkooliõpilased saanud õppida ladina keelt mõnes koolis laiendatud õppekava alusel, kuid see ei kuulunud põhiõppeprogrammi.

Ladina keel on Poola keskkooliõpilaste seas üks kõige väiksema populaarsusega õppeaineid, mille valis üheks lõpueksamiks (matura) terves riigis ainult 144 õpilast.

Haridusvaldkonna üheks muudatuseks on veel, et õpetajad peavad nii alg-, põhi kui keskkoolis õpilastele selgitama “olulisi sotsiaalseid teemasid” nagu tervis, rahaga ümber käimine ja keskkonnahoid.

Tänaseni ühe maailma parima haridussüsteemi loonud jesuiidid sätestasid oma õppetöö reegleid kokku võtvas raamatus “Ratio Studiorum”, et alushariduse esimesed kolm klassi on pühendatud ainult keeltele (ladina, kreeka) ja usuõpetustele. Klass ei olnud Ratio mõistes aeg/õppeaasta, vaid töö ühik. Enne kui õpilane keeli korralikult selgeks ei saanud, teda järgmiste ainete juurde ei lastud ja nii võis kolm klassi vahest tähendada kuni viieaastast õppetööd.

Sellise süsteemi põhjenduseks tuuakse, et ladina ja kreeka pärandile on ehitatud terve lääne kristlik kultuur ja ilma mainitud pärandit tundmata on raskem aru saada ka kõigest muust.

Toimetas Karol Kallas