Poole sajandi kaheksateist eriti metsa läinud kliimaennustust

AOC tutvustab üle üheksakümne triljoni dollari maksvat rohelist uut kurssi Foto: Scanpix

1970. aasta 22. aprillil peeti esimest korda Maa päeva. Selle päeva tähistamisega kaasnes ohjeldamatult maailmalõppu kuulutavaid looduse- ja kliimaennustusi ning alljärgnevalt on välja toodud neist kaheksateist pöörasemat. Karol Kallase ülevaade.

1970. aasta USA libertaaride ajakirja Reason maikuu numbris kirjutas Ronald Bailey artikli “Maa päev, toona ja täna: Maa tulevik pole kunagi olnud helgem. Miks see nii on?”

Artiklis püüti vaadata ajaloolises plaanis tagasi, mida kolmekümne aasta Maa päevade tähistamisega on saavutatud. Bailey täheldas, et Maa päevadega kaasnes hoobilt erinevate “apokalüptiliste ettekuulutuste tulv” ja mitmed neist toodi ka viidatud Reasoni artiklis välja, kirjutab majandusteadlane Mark J. Perry American Institute of Economicsi ilmavõrgupäevkus.

Käesoleval aastal tähistati Maa päeva viiekümnendat korda ja mõistlik on küsida samu küsimusi, mida Bailey 19 aastat tagasi: kui täpsed olid 1970. aasta paiku tehtud kliimaennustused?

Vastuseks on, et hävinguprohvetid mitte ainult ei eksinud, vaid andsid eksimise nimel endast pea kõik, mis suutsid.

Alljärgnevalt on reastatud kaheksateist eriti rappa läinud toonast kliimaennustust.

  1. Harvardi bioloog George Wald arvas, et “kui kohe inimkonna ees seisvate probleemidega midagi ette ei võeta, saab tsivilisatsioon viieteist – või kolmekümne – aasta pärast otsa.”
  2. Washingtoni Ülikooli bioloog Barry Commoner kirjutas teadusajakirja Environment Maa päeva numbris: “Me elame meie riigi eksistentsi ähvardavas keskkonnakriisis ja see muudab maailma elamiskõlbmatuks.”
  3. Päev pärast esimest Maa päeva, kirjutati The New York Timesi juhtkirjas: “Inimene peab lõpetama saastamise ja loodusvarade raiskamise ning tegema seda mitte ainult oma heaolu, vaid inimrassi talumatu allakäigu ja võimaliku väljasuremise vältimise nimel.”
  4. Kuulsa raamatu “Rahvastikupomm” autor, bioloog ja rahvastikuteadlane Paul Ehrlich kirjutas enesekindlalt 1970. aasta Madmoiselle’i aprillinumbris, et: “Inimkond ületab vältimatult kõik meie tulevased toidutootmisvõimalused. Inimeste suremus kasvab ja järgmise kümne aasta jooksul nälgib igal aastal surnuks 100-200 miljonit inimest.”
  5. 1969. aastal üllitatud essees “Ökokatastroof” kirjutas Ehrlich: “Suurem osa inimesi, kes eelseisva inimkonna ajaloo suurima kataklüsmi ajal surevad, on juba sündinud. 1975. aastaks muutub osade ekspertide arvates toidupuudus nii suureks, et maailma tabab seninägematu näljahäda. Teised, optimistlikumad eksperdid arvavad, et katastroofiline näljahäda tabab inimkonda kuskil 1980. aastatel.”
  6. Ehrlich kirjutas ajakirja The Progressive 1970. aasta Maa päeva numbris, et ajavahemikus 1980 ja 1989 heidab “Suure väljasuremise” jooksul näljast hinge neli miljardit inimest, sealhulgas 65 miljonit ameeriklast.”
  7. Maa päeva peaorganisaator Denis Hayes kirjutas ajakirja The Living Wilderness 1970. aasta kevadnumbris, et “üleüldise näljahäda ärahoidmiseks on juba liiga hilja.”
  8. Põhja-Texase Ülikooli professor Peter Gunter arvas 1970. aastal: “Pea kõik rahvastikuteadlased on järgneva sünge tabeli osas üksmeelel: 1975. aastaks tabavad India erinevaid piirkondi suured näljahädad. 1990. aastateks levib katastroofiline toidupuudus üle terve India, Pakistani, Hiina, Lähis-Ida ja Aafrika. Kahetuhandendaks aastaks või varem nälgivad nii Lõuna- kui Kesk-Ameerika. … Aastaks 2000 nälgib peale Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia kogu maailm.”
  9. Ajakirja Life 1970. aasta jaanuarinumbris kirjutati: “Teadlastel on ohtralt eksperimentidega kogutud ja teoreetilisi tõendeid, mis toetavad järgmisi ennustusi: kümne aasta pärast peavad linnas elavad inimesed kandma õhureostuse tõttu gaasimaske. … 1985. aastaks jõuab õhureostuse tõttu maapinnani poole võrra vähem päikesevalgust… .”
  10. Ökoloog Kenneth Watt rääkis ajakirjale Time: “Kui lämmastiku paiskumine atmosfääri jätkub senises mahus, siis on ainult aja küsimus, kui atmosfäär muutub täiesti pimedaks [läbipaistmatuks] ja maa kasutuskõlbmatuks.”
  11. Rakubioloog ja keskkonnaaktivist Barry Commoner ennustas, et kõdunev orgaaniline saaste kasutab ära kõigi Ameerika jõgede hapniku, mis põhjustab mageveekalade väljasuremise.
  12. Paul Ehrlich kuulutas 1970. aastal: “Ainuüksi järgmise viie aasta jooksul sureb õhusaaste kätte kindlasti sadu tuhandeid inimesi.” Ehrlich manas sealjuures ette stsenaariumi, kus 1973. aastal sureb “sudukatastroofide” kätte kakssada tuhat New Yorki ja Los Angelesi elanikku.
  13. 1970. aasta maikuu Auduboni numbris hoiatas Ehrlich, et putukamürk DDT ja teised klooritud süsivesinikud vähendavad oluliselt alates 1945. aastast sündinud inimeste eluiga. Ehrlich arvas, et aastal 1946 ja hiljem sündinud inimeste oodatav eluiga piirdub 49 eluaastaga ja 1980. aastaks väheneb see 42 aastani ja jääb selle juures ilmselt püsima. (Hetkel on USA inimeste keskmine oodatav eluiga 78,8 eluaastat.)
  14. Kenneth Watt kuulutas: “Tänaste trendide jätkudes, kui me kasutame toornaftat samas mahus, on aastaks 2000 kõik maailma naftavarud ammendatud. Te sõidate tanklasse ja palute oma auto bensiinipaagi täis tankida, kuid teile vastatakse, et “kahju, kuid pole enam millegagi seda täita”.”
  15. USA Teaduste Akadeemia liige Harrison Brown üllitas ajakirjas Scientific American metallimaakide varude ülevaatetabeli, milles hindas, et pisut peale 2000ndat aastat lõpeb maailmas vask. Tina, tsink, plii, kuld ja hõbe saavad otsa enne 1990ndaid aastaid.
  16. Senaator Gaylord Nelson kijutas ajakirjas Look: “Smithsoniani Instituudi peasekretär Dillon Ripley arvab, et kahekümne viie aastaga sureb välja seitsekümmend viis kuni kaheksakümmend protsenti loomaliikidest.”
  17. Paul Ehrlich kuulutas 1975. aastal, et “kuna kolmekümne aastaga raiutakse maha üheksa kümnendikku troopilistest vihmametsadest, siis koos sellega kaovad ka pooled seal elavad elusorganismid.”
  18. Kenneth Watt hoiatas eeloleva jääaja eest: “Viimase kahekümne aastaga on maailm tublisti jahedamaks muutunud. Kui tänased trendid jätkuvad, siis Maa temperatuur on 1990. aastaks neli kraadi ja aastaks 2000 üksteist kraadi jahedam. Kaks korda madalamast temperatuurist piisaks, et paisata Maa jääaega.”

Eelpool viidatud ennustused tasub peavoolumeedias üles köetud kliimahüsteeria taustal alati meeles pidada. Maa päeva ilmavõrgukodus seisab tänaseni kirjas:

“Maailmamere tase tõuseb hirmutava kiirusega. Ainuüksi viimase sajandi jooksul on see tõusnud seitseteist sentimeetrit ja tõuseb jätkuvalt. Maapinna soojakraadid püstitavad iga aasta uusi rekordeid. Mandrijää pindala väheneb jätkuvalt, liustikud kaovad üle maailma ja meie ookeanid on happelisemad kui kunagi varem.

Suurem osa teadlastest on üksmeelel, et selle kõige põhjuseks on inimkonna õhku paisatavad kasvuhoonegaasid. Gaasid nagu metaan ja süsihappegaas seovad sooja ja takistavad sellel meie planeedilt lendumast […].

Mis siis järgmisena juhtub? Tuleb rohkem põudasid ja näljahädasid, mis tabavad kõige kurjemal viisil kõige vaesemaid riike ning kogukondi. Orkaanid muutuvad tugevamaks ja neid juhtub tihedamini. Maailmamere tase võib aastaks 2100 tõusta sada kakskümmend sentimeetrit – ja see on ekspertide hinnangul veel tagasihoidlik ennustus.”

Kliimateadlane ja -jutlustaja Alexandria Ocasio-Cortez kuulutab:

“Me nagu … kui me kliimamuutustega kohe midagi ette ei võta, siis kaheteist aasta pärast saabub maailmalõpp.”

Selle “ennustuse” võib julgelt lisada eelpool välja toodud nimekirja lõppu.

Lõpetuseks võib endalt küsida: milline näeb maailm välja 2030. aasta Maa päeval?

Arvata võib, et see maailm on märksa puhtam ja rikkam. Paremini toidetud. Inimesed elavad kauem. Eluks vajalikud asjad on märksa odavamad.

Kui viimati mainitud ennustustega võib minna nii ja naa, siis raudkindel on tõsiasi, et ka aastal 2030 möllab ringi kari põhjendamatult mõjukaid inimesi, kes kuulutavad, et “loodus on untsus ja kui me kohe midagi ette ei võta, siis saab maailm otsa.” Teiste sõnadega on Alexandria Ocasio-Cortezi sarnaste maailmalõpu valeprohvetite hüsteeriline ja liialdav kliimapaanika ka siis olemas.

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!