Varro Vooglaid 2021. aasta augustis Konservatiivses Suveakadeemias. Foto: Illimar Toomet

Ajaleht Postimees tunnistas, et levitas Varro Vooglaiu suhtes laimu, avaldades 17. aprillil 2022 toimetuse liikme Meelis Oidsaluartikli pealkirjaga "Kapo aastaraamat demonstreerib head luurekultuuri", milles sisaldus väide, et Vooglaid on soovitanud Eesti astumist Venemaa koosseisu.

Juba 19. aprillil pöördus Vooglaid e-posti teel Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala poole, nõudes kõnealuse laimava väite viivitamatut eemaldamist lehe veebiväljaandest ning nii veebis kui ka paberlehes õienduse avaldamist, kus oleks selgelt öeldud, et Postimehes avaldati valeväide. "Väide, nagu oleks ma soovitanud Eesti astumist Venemaa koosseisu, on otseselt ja ühemõtteliselt vale ning selle avaldamine Eesti suurimas päevalehes kahjustab rängalt minu mainet," toonitas Vooglaid oma kirjas.

Samal päeval laekunud vastuses tunnistas Ehala, et Vooglaid tõepoolest ei ole kunagi soovitanud Eesti astumist Venemaa koosseisu, aga sellest hoolimata selgitas ta, et toimetuse koosolekul arutati küsimust ja leiti, et kuna artikli autoril on retooriline vabadus üht või teist sündmust hinnanguliselt tõlgendada, siis ei kavatse Postimees teksti muuta ega ka õiendust avaldada.

Vooglaid vastas selle peale omakorda, et otseste ja raskelt laimavate valeväidete avaldamise õigustamine arvamusvabadusega on alatu. "Sedasi käitudes tõestate end elementaarse ausameelsuse ja aumehelikkuseta inimestena. Aaviku puhul teadsin seda niigi, sinu puhul tuleb see halva üllatusena. Aga eks aeg olegi selline, et saab selgemaks, kes ja kuivõrd mingeid põhimõtteid kehastab ja kes vaid näib neid kehastavat," kirjutas ta.

Soovimata jätta asja sinnapaika, pöördus Vooglaid juunikuus advokaadi poole ja lasi koostada põhjaliku nõudekirja, millega nõudis Postimehelt 17. aprilli artikli juures järgmise sisuga teate avaldamist: „Tõele ei vasta artiklis sisalduv väide, mille kohaselt Varro Vooglaid soovitas Eesti astumist Venemaa koosseisu. Sellesisulist soovitust ei ole Varro Vooglaid avaldanud".

Nõudekirja lõpetuseks toonitas Vooglaidu esindanud vandeadvokaat Jaak Siim, et kui Postimees keeldub avaldamast ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise teadet, on Vooglaid sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks hagiga kohtu poole. 

"Hagiga kohtusse pöördumise korral nõuab Avaldaja andmete avaldajalt täiendavalt ebaõigete ja tema au teotavate andmete avaldamisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja kohtuväliselt tekkinud õigusabikulude ehk varalise kahju hüvitamist. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta teate avaldamist kohtuväliselt loeb Avaldaja piisavaks talle mittevaralise kahju kompenseerimise seisukohalt," seisis 30. juunil saadetud nõudekirja lõpus.

4. juulil laekus Postimehe esindajalt vastus, millega nõustuti kohtuvälise lahendusega nõutud teate avaldamise näol ja esitati ühtlasi vabandus laimava väite avaldamise eest. Samas esitati omapoolne tingimus, et Vooglaid kinnitaks sellega seonduvalt 17. aprilli artikliga seoses Postimehe suhtes edasistest nõuetest loobumist ning nõustuks ühtlasi antud kokkuleppe konfidentsiaalsusega.

Vooglaiu esindaja toonitas 5. juulil saadetud vastuses, et Vooglaid kindlasti ei nõustu sellega, kui konfidentsiaalsuskokkuleppe all peetakse silmas, et AS-le Postimees Grupp nõudeavalduse esitamise ja selle tulemusena ümberlükkamisteate avaldamise faktid peaksid jääma konfidentsiaalseteks ning et seega ei võiks neid avalikult kommenteerida. 

"Ebaõigete andmete avaldaja, eelkõige, kui tegemist on suure lugejaskonnaga meediaväljaandega, ei peaks eeldama, et teise isiku õiguste rikkumise ja selle tunnistamise avalik esiletoomine tuleks ühiskonnas maha vaikida. Seda iseäranis olukorras, kus kannatanu esialgset palvet väite eemaldamiseks toimetuse poolt rahuldamisväärseks ei peetud," selgitas vandeadvokaat.

Sellele järgnevalt andis Postimehe esindaja samal päeval teada nõutud teate avaldamisest kõnealuse artikli juures, ent lisas, et kuna väide, mille suhtes Vooglaid õienduse avaldamist nõudis, paikneb maksumüüri taga, siis paigutati maksumüüri taha ka avaldatud õiendus.

Kuvatõmmis Postimehe avaldatud õiendusest

Vooglaiu sõnul on ta kokkuvõttes lahendusega rahul, sest ennekõike oli eesmärgiks jõuda nii kaugele, et Postimees tunnistaks laimu levitamist ning see eesmärk sai ka saavutatud. "Samas on kahetsusväärne, et Postimehe toimetuse liikmetel ei jätkunud piisavalt aumehelikkust tunnistada kõnealuste raskelt laimavate väidete avaldamise lubamatust ilma advokaadi sekkumiseta ning et õiendus avaldati alles siis, kui oli selge, et vastasel juhul järgneb kohtuprotsess, mida Postimehel oleks sisuliselt võimatu võita," ütles Vooglaid.

"Oma õiguste eest seismine ja õigluse jalule seadmine hea advokaadi abil läks maksma päris palju raha, aga usun, et tulemus on seda väärt, sest oleme taas saanud ühe selge kinnituse neist tõsistest ajakirjanduseetilistest probleemidest, mis Eesti meediamaastikku juba pikemat aega iseloomustavad. Minu jaoks isiklikult on oluline hakata põhiseadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid kasutades vastu neile, kes püüavad alatult kujundada minust alusetut kuvandit kui Kremli käsilasest või riigireeturist," lisas ta.

Paraku polnud 17. aprilli artikkel esimene kord, kui Postimees kujundas Vooglaiust kõnealuses aspektis laimavat kuvandit. 16. veebruaril avaldas Postimees oma veebiväljaande esiuudisena loo, mille pealkirjas kuulutati Vooglaiu seisukohti raskelt moonutades, et „Varro Vooglaiul poleks midagi Vene okupatsiooni vastu". Pealkiri muudeti ära järgmisel päeval, pärast Vooglaiu kohtuähvardust. Ometi otsustas tänaseks ametist vabastatud Postimehe peatoimetaja Marti Aavik just seda Vooglaiu seisukohtade jämedat moonutust ettekäändeks tuues lõpetada saate "Lobjakas vs Vooglaid".