Brasiilia senat hääletas 24. märtsil seaduseelnõu poolt, millega lisatakse rassismivastasele seadusele meeste ülemvõimlust ja naisteviha karistavad klauslid.
Senat lisas ühehäälselt (67–0, 14 senaatorit jättis hääletamata) rassismile misogüünia. Seadusealgatusega soovitakse muuta vastumeelsus ja eelarvamused naiste suhtes ning nende vihkamine kuriteoks, mille eest võib mehi karistada lisaks rahatrahvile kahe kuni viie aastase vabadusekaotusega, vahendab La Derecha Diario.
Seadusetäiendusega muudetakse "naiseks olemine" koos rassi, nahavärvi, usutunnistuse ja päritoluga erilist õiguskaitset vajavaks sotsiaalseks seisundiks.
Lisaks soovitakse karistada ilmavõrgus naistevastase ja "meestemaailma" (manosphere; sageli traditsioonilist mehelikkust ja soorolle ausse tõstva) sisu levitamine
Seaduseelnõu PL 896/2023 peavad enne seaduseks saamist heaks kiitma veel parlamendi alamkoda ja allkirjastama president.
Kui senatis arutati, mida meeste karistatav naistevaenulikkus võiks tähendada, toodi näidetena muuhulgas välja:
- Koosolekutel ja kohtumistel naistele korduvalt vahele segamine (manterrupting), mille eesmärgiks on naise vaigistamine või tema usaldusväärsuse ründamine.
- Naiste väidete, arvamuste, oskuste ja teadmiste kahtluse alla seadmine viisil, mis osutab, et põhjuseks on tema sugu.
Kriitikute sõnul on naistevaenu seletused hägused ja süüdistaja saab sellega rünnata sisuliselt suvalist meest, kes temaga juhtub kontaktis olema. Kui kõnealune seadusealgatus peaks seaduseks saama, mõjuks see rängalt Brasiilia vasakvalitsuse poolt niigi jalge alla tallatud sõnavabadusele. Mehe naistevaenu kuriteo määratlemisel soovitakse ulatuslik otsustusvabadus jätta kohtunikele (aktivistist kohtunik saab sisuliselt suvalise mehe suvalise sõnavõtu eest süüdi mõista).
Kui naine juhtub olema tüütu kolleeg või pahatahtlik partner, temale karistusi ette ei nähta. Samuti ei karistata "kanakarja kätši" ehk seadus on ühepoolne, mis seab küsimuse alla soolise võrdõiguslikkuse.
Kavandatav seadus seaks suvalise naise tunded ettepoole kaalutletud arutelust ja tõenditepõhisest kohtumõistmisest.
Samuti võib see tekitada olukorra, kus ettevõtted hakkavad vältima naiste edutamist kõrgematele ametikohtadele, kuna too võib positsiooni kurjasti ära kasutada ning võimalikud kahjud on saadavast kasust suuremad.
Toimetas Karol Kallas